Alisa Aarniomäki on Soome esimesi kepphoburatsutajaid. Tema harrastus kasvas üle riigi tuntud alaks, kui neiu hakkas tegema endast videoid ning pani need Youtube´i ja Facebooki üles. Ta ei ole kunagi mõelnud, et see on lapsemäng, vaid võttis tegevust algusest peale tõsiselt. Alisa oli aastaid ratsutanud päris hobusega ja nüüd sai puuhobuse abil oma kunagise lemmikala juurde tagasi tulla.

Alisa on rääkinud, et mäletab, kuidas ta kümme aastat tagasi algklassilapsena luges kepphobuse müügikuulutust. Vanemaks saades tuli see talle meelde ja nad ostsid koos sõbraga endile kepphobused.

Kümme aastat tagasi oli Soomes umbes 100 kepphoburatsutajat, nüüd on neid aga 10 000. Alisa oli üks neid, kes sotsiaalmeedia kaudu tegevuse suureks reklaamis. See nõudis omajagu julgust, sest negatiivset suhtumist oli palju ja koolis räägiti lausa siivutuid jutte Alisast ja kepphobustest. Metsas kepphobusega sõitmise ajal on tema üle irvitatud ja teda kividega loobitud. Aga neiul on juba lapsepõlvest pärit hoiak, et talle ei lähe korda see, mida teised temast arvavad.
Kepphoburatsutamise võlu on see, et hobude kujundamine nõuab palju vaeva ja käsitsi nikerdamist. See on harrastajatele meeldiv ajaviide nagu paljudele kudumine.

Oluline on ratsutamisasend ja jalgade töö. Inimene on samal ajal nii hobuse kui ratsutaja rollis. Ratsutaja jalad töötavad nagu päris hobuse esijalad, tema ülakeha aga peab võimalikult paigal olema ehk käitub nagu päris ratsutaja ülakeha. Lihaste tööd nõuab see harrastus tublisti. Alina ütleb, et puust hobustega püütakse ratsutada võimalikult n-ö originaalilähedaselt ehk ülakeha peab matkima päris hobusega ratsutamist.

Alates 2010. aastast peetakse ka kepphoburatsutamise võistlusi nii takistus- kui koolisõidus. 2012. aastast alates peetakse ka Soome meistrivõistlusi. Alisa tuli 2012. aastal kahekordseks Soome meistriks.

Möödunud kevadel toimus Helsingis kepphobuste marss. 200 kepphobuharrastajat suundus Narinkka väljakult Kaivopuisto pargi kaudu Senati väljakule, hüüdes kooris „Kepphobused ausse!“.
Alisa ütleb, et aastate jooksul on võõrad inimesed hakanud sellesse veidrasse harrastusse suhtuma mõistvamalt. Samas on mõned ka loobunud, sest see hakkas neile imelikuna tunduma.
31. märtsil oli nimetatud Selma Vilhuneni poolteisetunnise dokfilmi „Hobbyhorse Revolution“ esilinastus, mis annab alale uue tõuke. Filmis esinevad 17aastane Mariam Njie, 16aastane Elsa Salo ja 19aastane Alisa Aarniomäki.

Filmi plakat.Allikas:IMBD

Režissöör rääkis väga tunnustavalt sellest harrastajate kogukonnast, kus kogenumad julgustavad ja õpetavad nooremaid.

USA suurleht The Wall Street Journal kirjutas filmi alusel loo kepphoburatsutamisest. Sealt sai omakorda loo teema Suurbritannia The Times. Nüüd teavad sellest harrastusest miljonid inimesed.

Režissöör ütles Yle-le, et see on siiski natuke hämmastav, et kepphobustega ratsutavad inimesed, kes ei ole enam lapsed. Ta arvab, et see on peamine küsimus, mis neid inimesi ja filmi nähes tekib.

Kaader filmist. IMBD

Alisa Aarniomäki aga kinnitas Yle-le, et see tundus imeline, kui teda sellesse filmi esinema kutsuti. „Ma küll mõtlesin, kuidas minusse hakatakse suhtuma, aga ma ei kahetse oma otsust.“

Üks endine kepphoburatsutaja ütleb loo kommentaariks, et tema tegeles ka alaga 16ndast kuni 19. eluaastani, aga loobus siis. Miks? „Mulle hakkasid selle ala tegijad imelikud tunduma, kõik. Kepphobusesse suhtutakse mu meelest liiga palju kui päris hobusesse, ükskõik kui kasulik see harrastus ka pole.“ Ta ütleb, et ei pea ala harrastajaid liiga lapselikeks, aga tema mõõt sai igatahes täis, sest vanematel kui 13aastastel peaks olema ka muud teha kui kepphobustega ratsutada.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena