Liis Orav: ärritunud soole rahustamiseks tuleb meel rahustada ja ärritajad teadlikult välistada
Stressiseisundis väheneb seedimiseks vajaliku maohappe, ensüümide ja sapphapete tootmine. Kõrge adrenaliinitase paneb sooletraktis palavikuliselt kasvama ka patogeensed bakterid. Viimased annavad oma tõhusa panuse aneemia ja sooleärrituse tekkimisele, kirjutab terviseterapeut-toitumisnõustaja Liis Orav raamatus „Toida oma tervist“.
Kõigepealt lõik raamatu sissejuhatusest:
Mõni aeg tagasi kohtasin ühes oma loengus soliidses eas hallipäist härrat. Silmade särades teatas ta, et tegi oma elus peale viimast infarkti olulise kannapöörde – käib nüüd iga päev vähemalt viis kilomeetrit jala ja korjab aiast suhu nii palju värsket rohelist kraami, kui vähegi mahub. Tervise üle ei kurda. Energiat on rohkem kui kunagi varem. Ostis omale moodsa blenderi ja suristab sellega nüüd igapäevaselt värvilisi smuutisid teha. Härra vanus lähenes kaheksakümnele. Mulle tuli vaimustusest vaat et pisar silma. Just sellist Eestit me tahtsimegi!
Meie keha on geniaalne ja looduse varaait põhjatu. Toitumis- ja loodusravist rääkides on ikka ja jälle põhjust viidata kuulsa Austria taimetarga Maria Trebeni lausele: “Pole veel ilma loodud haigust, mille vastu Jumal taime poleks loonud!“ Kasutagem siis meile antud võimalusi ning seadkem suurejoonelised sihid! Mida suurem on meie usaldus oma keha vastu ja usk tervenemisvõimesse, seda paremini meil läheb. Võlgneme nii iseendale kui tervele maailmale, et elaksime oma elu hoogsalt ning oleksime iseenda parimad versioonid.
Olenevalt valikutest võib toit meie jaoks olla kõige turvalisem ja kiirem ravim või salaliku aeglusega mõjuv mürk. Rakumembraanide häirumine ja probleemid energia tootmisega on kõikide krooniliste haiguste üks tugevamaid taustajõude. Ka vähkkasvajad saavad alguse just oksüdatiivsest stressist ja raku energiatsükli hälbimisest. Paljud uuringud on veenvalt tõestanud, et toitainelised puudujäägid kutsuvad rakkudes esile dramaatilisi muutusi. Sedasama tõestab ka nutrigenoomika – teadusharu, mis uurib toitainete mõju meie geeniekspressioonile. Valides põletikuvastase toidu ja avatud meelelaadi, teeme oma kehale hindamatu teene.
Raamat võtab vaatluse alla mõned levinumad tervisemured ning tutvustab teadusuuringutes ja praktikas efektiivseks tunnistatud looduslikke valikuid, millest probleemide leevendamisel abi võib olla. Küsimusele „Milline on parim menüü?“ see raamat ei vasta. Pole olemas kahte ühesugust inimest ega kahte ühesugust keha. Igal on oma teekond, oma sihid, omad vajadused ja valikud.
Samas võib julgelt väita, et parim toormahlamasin on see, mida me ka tegelikult kapist välja võtame ja kasutame, nii nagu on parim sport just see, mida me ka tõesti harrastada suudame ja tahame. Parim toitumis- ja loodusravi on selline, mis toob kõrgema energiataseme ja helgema tuju ning toetab meie immuunsüsteemi organismi tasakaalustamisel. Tõelised tervisereformid saavad alguse teie oma köögist, mitte Riigikogu algatatud seaduseelnõust.
Seedetrakti probleemid
Surm saab alguse soolestikust, deklareeris Hippokrates süngelt juba enam kui 2000 aastat tagasi. Nüüdseks on teadusuuringud ja praktiline kogemus tõestanud, et võime selle lause tunduvalt positiivsemaks ümber kohendada ning öelda, et ka tervis saab alguse soolestikust! Loomulikult tuleb sel kiusatusi täis teekonnal aga vaeva näha ja keha märguandeid tähele panna.
Kõhukinnisus-lahtisus, ärritunud soole sündroom ja pärmseene vohamine on tänapäeval sagedased probleemid. Ka minu poole pöörduvate inimeste puhul on kilpnäärme ja suguhormoonidega seotud probleemide kõrval kõige tavapärasemaks kaebuseks seedetrakti vaevused. Ühest küljest toidavad neid probleeme tavapäraseks saanud toit- ja kiudainevaene menüü, teisest küljest aga stressirikas elu.
Kõrge stressitaseme korral võtab meie organism kasutusele samad abinõud kui ürginimese keha kiskjaga kohtudes tuhandeid aastaid tagasi. Meie kehakeemia keskendub „põgene või ründa“ seisundile – see pole aeg toidu seedimiseks, kaunite küünte kasvatamiseks ega järglaste muretsemiseks. „Kõrgepinge“ seisundis suunatakse veri sooletraktist eemale, skeletilihastesse ja pähe, et näeksime-kuuleksime paremini ning saaksime vaenlase käitumisele kiiresti reageerida.
Stressiseisundis väheneb seedimiseks vajaliku maohappe, ensüümide ja sapphapete tootmine. Kõrge adrenaliinitase paneb sooletraktis palavikuliselt kasvama ka patogeensed bakterid. Viimased annavad oma tõhusa panuse aneemia ja sooleärrituse tekkimisele. Nii ongi inimesed hädas seedevaevuste ja toidutalumatusega ning sealt edasi toitainete imendumise ja madala immuunsusega. Kes poleks kuulnud, et just hästitoimiv sooletrakt on meie esimeseks kaitsebarjääriks väljastpoolt ähvardavate stressorite eest.
Ärritunud soole sündroomi võivad muu hulgas esile kutsuda ka keskkondlikud kemikaalid, allergiad, toidutalumatus, taimedes olevad lektiinid, parasiidid, peensoole bakteriaalne ülekasv ning vohama hakanud pärmseen.
Ka toidu töötlemiseks kasutatavad lisaained võivad kaasa tuua riske, mida teadlikult vältida saab. Hiljuti avaldatud uurimus kinnitas, et valmistoitudes sisalduvad emulgaatorid võivad põhjustada mikrofloora asukoha muutust (translokatsiooni), probiootiliste bakterite arvukuse vähenemist ning põletikulise seisundi tekkimise sooles. Uuringus said laborihiired toitu ja vett, millele oli lisatud polüsorbaat 80 (E433) ja karboksümetüültselluloosi (E466) võrdlemisi madalates kogustes, mis on võrreldavad lubatud määraga inimeste toidus. Eksperiment põhjustas kroonilist koliiti (käärsoolepõletikku) selle haiguse eelsoodumustega hiirtel ning alaägedat soolepõletikku ja metaboolset sündroomi normaalse immuunsüsteemiga hiirtel. Tegu oli küll loomkatsega, kuid samalaadset mõju on täheldatud ka inimeste seedetraktile. Samuti on paljud tõsiste soolehaigustega inimesed väga tundlikud vetikast toodetud karrageenile (E 407), mida samuti tekstuuri parandamiseks valmistoitudesse ja isegi probiootikumidesse lisatakse.
Lisaks emulgaatoritele tekitavad probleeme ka toidus sisalduvad asovärvid. Sünteetilised värvained takistavad ja raskendavad toiduvalkude seedimist, põhjustades sellega omakorda suurenenud riski sooleärrituse, toidutalumatuse ja -allergiate tekkeks.
Ärritunud soole rahustamiseks on esmatähtis meel rahustada ning teadlikult ärritajad välistada. Vähem oluline pole ka võimalike patogeenide hävitamine. Loomulikult pakub taime- ja toitumisravi laialdasi võimalusi seedimise tõhustamiseks, soolefloora taastamiseks ning sooletrakti limaskesta turgutamiseks.
Kui muidu oleme harjunud kuulma soovitusi süüa ohtralt kiudainerikast taimetoitu ja värskeid salateid, siis ärritunud soole sündroomi, väljakujunenud divertikuliidi ja põletikuliste soolehaiguste puhul ei pruugi need soovitused enam pädeda. Lisaks võib peensoole ja jämesoole vahelise ileotsökaalklapi nõrkus tuua kaasa olukorra, kus jämesoolest peensoolde liikunud bakterid hakkavad kiudainet fermenteerides tekitama sooleärritust ja gaase. Liigne gaas häirib omakorda ileotsökaalklapi tööd ja olukord halveneb veelgi – välja kujuneb peensoole bakteriaalne ülekasv, mis on ärritunud soole sündroomi sagedane põhjustaja. Tasakaalust väljas mikrofloora puhul hakkavad end kiudaine najal järjest paremini tundma ka patogeensed bakterid. Seega, unustage rutiinsed soovitused – antud juhul võib süsivesiku- ja kiudainerikas menüü tervenemise asemel tuua kaasa katastroofi!
Toidutalumatuse testid tulevad siinkohal kindlasti suureks kasuks, sest annavad aimu toitudest, mis soolestikku ärritavad. Selguse saamiseks võib kasutada ka eliminatsiooni-provokatsioonitesti, kus kahtlane toit kaheks-kolmeks nädalaks menüüst välja jäetakse ja siis tagasi võetakse. Parimate tulemuste saavutamiseks kehtib piimatoodete, muna ja gluteeni sisaldavate teraviljade puhul soovitus eemaldada need toidulaualt ca kolmeks kuuks. Kui toit seejärel menüüsse tagasi võtta, annab keha sobimatust ainest kiirelt tagasisidet.
Siiski ei adresseeri pelgalt toitude menüüst väljajätmine vaevuste tekkepõhjuseid. Paljude talumatuste puhul tekib olukord, kus inimene ei julge lõpuks enam midagi süüa ning järjest ahenev toiduvalik teeb ta väheste lubatud toitude suhtes omakorda veelgi tundlikumaks. Mida kitsamaks jääb menüü, seda vähem toodetakse sooles ka jämesoole ja aju terviseks ülivajalikke lühikese ahelaga rasvhappeid. Pikapeale võib kannatama hakata nii närvisüsteemi võimekus kui soole tervis.
Soovitus: imeline puljongiteraapia ärritunud soole rahustamiseks
• Pikalt keedetud kondipuljong
Sooletrakti rahustamiseks sobib ideaalselt pikalt keedetud kondipuljong. Puljongit võib teha korraga suures koguses. Klassikaline soovitus on keeta kalakonte ca 8 tundi, linnukonte 24 tundi ning lamba- ja veisekonte 48 tundi. Koguge kokku (eelistatult maheloomade) kondid praadidest või ahjuroogadest ning hoidke neid sügavkülmas, kuni soovitud kogus käes. Loomulikult võib kasutada ka supikogu.
Puljongit on parem keeta korraga suures koguses ja nädalavahetusel, kui elekter on odavam ja olete ise kodus. Puljongit võib keeta ka mitmes etapis (ööseks ei ole hea ju pliiti järelevalveta jätta!)
Asetage kondid pooleks tunniks vette, kuhu on lisatud 1–2 spl kvaliteetset õunasiidriäädikat, seejärel pange kondid koos veega keema. Pisut happeline keskkond aitab mineraalidel kontidest paremini eralduda.
Kontide juurde on soovitatav lisada ka seakõrvu, kanajalgu, kanakaelu või kalapäid. Mida rohkem tervistavat kollageeni (želatiini) puljongis sisaldub, seda suurem terapeutiline väärtus sel on. Täiusliku puljongi saamiseks pange kontide juurde keema ka porgandid, seller, sibul, loorber ja ürdid (petersell jm). Keetke puljongit madalal tulel, vajadusel koorige pealekerkinud vaht või lisage vett.
Valmis puljong tuleb kurnata ja jahutada. Lähiajal joomiseks mõeldud osa võib panna külmkappi, ülejäänu aga sügavkülma, kust seda vastavalt vajadusele võtta saab.
Enne ülessoojendamist võite puljongilt liigse rasva eemaldada – seda saab kasutada söögi valmistamisel. Puljongist võib teha suppe ja kastmeid, kuid kui kasutate puljongit ravi eesmärgil, oleks ideaalne, kui jooksite umbes pool tassi suuremate söögikordade eel.
Kuigi kogu protsess tundub esmapilgul tüütu ja töömahukas, tasub vaev end paranenud enesetunde näol juba paari nädalaga kuhjaga ära!
NB! Tuntud dr Weston Price instituudi kõrval kasutatakse puljongiravi ka maailmakuulsas GAPS-dieedis, mis on aidanud paljusid sooleprobleemide, sensoorse ülitundlikkuse ja autismispektri häirega inimesi. Kondipuljongis on ohtralt mineraale ja vabu aminohappeid, olulisimad neist on proliin, glutamiin ja glütsiin. Viimane on ka võimekas kesknärvisüsteemi rahustaja (inhibitoorne aminohape), mis on oluline, kuna ärev närvisüsteem toob kaasa ka äreva sooletrakti.
Ärritunud soole rahustamiseks sobivad suurepäraselt nii SCD (ingl Specific Carbohydrate Diet), Body Ecology Diet kui GAPS-dieet (ingl Gut and Psychology Syndrome), samuti viimasel ajal populaarsust kogunud FODMAP-dieet (ingl Fermentable Oligo-, Di-, and Monosaccharides And Polyols). Kõigi nende dieetide ühendavaks teguriks on madal süsivesikute sisaldus – midagi diametraalselt erinevat sellest, mida soovitavad peavoolu toitumispüramiidid. Sõltuvalt konditsioonist võivad organismi vajadused Harju keskmisest vägagi erinevad olla!
Mõni lihtne soovitus ärritunud soole rahustamiseks
• Võtke kasutusele libejalakatee (tuntud ka kui punane jalakas), jooge seda kolm korda päevas pool klaasi enne iga suuremat söögikorda.
• Tarbige kvaliteetset aaloelisandit. NB! Aaloe on östrogeense toimega taim ning seetõttu vastunäidustatud östrogeeni domineerimisega seotud vaevuste (endometrioos, rinnavähk, fibroidid jms) puhul.
• Kasutage linaseemnetest keedetud lima: pange supilusikatäis linaseemneid klaasitäie kuuma veega 10 minutiks keema. Laske vedelikul jahtuda ning tarvitage 1–2 supilusikatäit korraga, eelistatavalt söögikorra eel.
• Hoiduge rohke vee joomisest vahetult enne söömist. Vältige külmade jookide tarbimist, need aeglustavad seedimist ja pärsivad maohapet.
• Vältige hoolikalt toidus olevaid toksilisi lisaaineid, eriti lihatoodetesse lisatavat naatriumnitritit (E250). Nitritid ärritavad seedetrakti ning tõstavad erinevatesse vähkkasvajatesse haigestumise riski.
• Vältige emulgaatoreid (E407, E433, E466), mis on kõrgenenud tundlikkuse puhul sagedased sooleärrituse tekitajad.
• Kõrvaldage menüüst sünteetiliste suhkruasendajate ja maitsetugevdajatega tembitud toidud.
NB! Ärritunud soole näol on tegu väga spetsiifilise valdkonnaga. Kindlasti tuleb suureks kasuks koostöö hea ettevalmistuse saanud terapeudiga.
Liis Orav „Toida oima tervist. Haiguste ennetamine ja tervise taastamine õige toiduvaliku ja loodusraviga“, kirjastus Pilgrim 2017
