Mida ütlevad suured käejooned: elujoon, südamejoon, mõistusejoon ja saatusejoon
Peopesas leiduvate joonte väljanägemine, nende seisund, moodustumine ja kuju annavad meile hindamatuid vihjeid meie vaimse ja füüsilise tervise kohta. Suurte joonte hulka kuuluvad elujoon, südamejoon, mõistusejoon ja saatusejoon, kirjutab Lori Reid raamatus „Tervis käejoontel“.
Uurimuste kohaselt arenevad esimesed kolm välja just selles järjekorras umbes loote neljandaks elukuuks ligikaudu samaaegselt nahakudede mustritega. Usutakse, et igasugune kromosoomide hälve, mis salvestub nahamustrites, võib selles arengustaadiumis tabada ka suuri käejooni. Seega mõjutab DNA komplekt, mille me oma vanematelt pärime, nii meie sõrmejälgi kui ka jooni peopesas.
Saatusejoon võib areneda hiljem ja paljud lapsed sünnivadki ilma saatusejooneta, aga see kujuneb välja mõne aasta pärast. Ent sama palju lapsi sünnib nii suurte kui väikeste käejoonte täiskomplektiga.
Ehkki käejooned moodustuvad varakult, muutuvad nad ometi kogu meie elu jooksul. Vastavalt meie eluviisile, keskkonna survele, vastuvõetud otsustele ja tervise seisunditele võivad jooned peopesas tugevneda, lisanduda, muuta värvi nõrgeneda, kahaneda ja mõnel juhul üldse kaduda. Mõned muutused ilmnevad aastate jooksul, teised – näiteks stressile viitavad põhijooned sõrmeotstel – võivad ilmuda ja kaduda paari päevaga.
Suurte joonte tugevuse võrdlemine on alati põnev harjutus. On inimesi, kelle põhijooned on omavahel tasakaalus, teistel aga võib üks joon teistest selgelt erineda, kuna on tugevam, sügavam või laiem või isegi veidi erinevat värvi.
Tugev elujoon näitab füüsilist vastupidavust – näiteks sportlase käel on see ootuspärane.
Tugev mõistusejoon kinnitab, et neid inimesi juhivad vaimsed energiad ja nad ei tohiks hoogsa mõttetöö sunnil oma füüsilist keha viimse piirini pingutada.
Kui südamejoon on esileküündiv, kaldub inimene kuulama pigem südame kui mõistuse häält. Ka siin võib impulsiivsus kaasa tuua mitte ainult vaimse ja füüsilise kurnatuse, vaid ka õnnetusi ja vigastusi.
Elujoon, mõistusejoon ja südamejoon
Elujoon
Elujoon ei näita vastupidiselt vananaistejuttudele sugugi elu pikkust. See joon näitab meie elu kvaliteeti. Elujoonde on salvestatud meie geneetiline pärand ja meie teadlikkus oma füüsilisest tugevusest ning üldisest tervisest.
Kõik, mis võib meid tõenäoliselt ära kurnata või mõjutada meid füüsiliselt või psühholoogiliselt tervist kahjustavalt, on elujoonel kirjas eriliste ebasoodsate märkidena nagu ketid ja ristjooned. Tugev ja terve elujoon on otsekui hüppelaud, millelt saadud hoog võimaldab elus kõike ette võtta.
Mõistusejoon
Teame, et meie mõtetel on tohutu jõud. Ja mis puutub tervisesse, siis teame me kõik, kui kerge on endale sisendada, et tunneme end märksa paremini või halvemini. Meie hirmu-, ärevuse-, stressi- või valukogemusi saab vastavalt ootustele muuta. See kõik on näha mõistusejoones.
Südamejoon
See joon esindab meie emotsioone – mida me iseenda ja teiste osas tunneme. Psühholoogiliselt peegeldab see meie suhteid teiste inimestega, füsioloogiliselt aga annab täpset informatsiooni vereringe ja südame kohta, samuti keha biokeemia kohta. Nii nagu teiste joonte puhul, on ka südamejoone kulg ja laad terviseloo koostamisel olulised.
Elujoone asukoha määramine
Elujoon on poolringikujuliselt ümber pöidla kulgev joon. Mõnel käel paikneb elujoon tihedalt ümber pöidla allosa, teistel aga joonistab suure kaare peopesa keskosani välja.
See algab peopesa servalt kusagilt pöidla ja nimetissõrme vahelt ning suundub allapoole, kaardudes pihu allosani randme lähedal.
Mõistusejoone asukoha määramine
Sõrmede poolt alates on mõistusejoon teine horisontaalne joon, mis kulgeb üle peopesa keskosa. Mõnel käel on see joon sirge, teistel aga moodustab väikese kaare. Mõistusejoon võib ka järsult allapoole kaarduda, puudutades rannet peaaegu peopesa vastasküljel. Vahel võib mõistusejoone algus elujoonega kokku langeda, või algab see hoopis Marsi kühmult, elujoone seest. Mõistusejoon võib alata ka peopesa servalt kõrgemalt, elujoonest ülevalpool, nii jääb nende vahele lai vahemik.
Südamejoone asukoha määramine
Südamejoon kulgeb horisontaalselt üle peopesa ülaosa ja on sõrmede poolt lugedes esimene joon. Mõned südamejooned paiknevad madalamal kui teised, mõned on kaardus, teised aga sirged. Need erinevused iseloomustavad inimeste omavahelise suhtlemise eri viise.
Algus ja lõpp
Südamejoon algab löögiservalt, suundub pöidla poole ja võib lõppeda väga erinevates kohtades.
(Selles küsimuses on vaidlusi. Traditsioonilisemad käeanalüüsijad usuvad, et südamejoon algab nimetissõrme alt ja suundub löögiserva poole. Teised, mina sealhulgas, on vastupidisel arvamusel.) Südamejoone lõpp-punkt, ükskõik kus see ka on – kas keskmise sõrme all või nimetissõrme all, ja kas südamejoon kulgeb sirgelt üle peopesa või üles, alumiste sõrmelülide poole –, annab olulist informatsiooni.
Kuid just südamejoone moodustumine ja väljanägemine koos sellel leiduvate märkidega annab teavet südame ja veresoonte talitluse kohta. Vajalik informatsioon sisaldub põhiliselt joone esimeses neljas sentimeetris, mil see kulgeb väikese sõrme ja neljanda sõrme all – sest just see piirkond valitseb südant ja kopse.
Roheline- elujoon, lilla - saatusejoon, sinine - mõistusejoon, punane - südamejoon.
Saatusejoon
Nagu varem mainitud, võib saatusejoon hakata arenema ka mõni aeg pärast sündi. On olemas isegi selliseid inimesi, kellel saatusejoont kunagi ei teki, ent tuleb rõhutada, et see pole tegelikult probleem!
Sõltumata sellest, millal saatusejoon nähtavaks saab, tähendab selle olemasolu, et on alanud stabiilsuse, vastutustunde ja juurdumise aeg, kas siis otseses või kaudses mõttes. Peopesa keskel ülespoole kulgevat saatusejoont võib vaadelda kui keskset tugitala, mille tugevus või nõrkus, ühtsus või katkendlikkus, otse või kõver kulgemine vastab kindlustundele, turvalisusele ja praktilisele mõistusele, mida me enda arvates oma elus omame.
Saatusejoone asukoha määramine
Käejoonte hulgas on saatusejoon omaette kulgeja. Saatusejoont loetakse randmest üles, sõrmede poole, ent selle algus- ja lõpp-punkt võib paikneda kus iganes. Mõnikord ulatub saatusejoon üle terve peopesa, mõnikord ilmub lühikeseks viivuks ja kaob hoopis silmist.
Probleemi olemus
Saatusejoon võib alata peopesa keskelt randmelt, mingist punktist elujoonel, Kuu kühmult või hoopis mõnest teisest paigast kusagil peopesa ülaosas. Saatusejoone lõpp-punkt peaks olema Saturni kühm keskmise sõrme all, ehkki see võib kalduda üle Jupiteri kühmu nimetissõrme alla, või teisele poole, Apollo kühmule neljanda sõrme alla. Ent saatusejoon võib otsa saada hulk maad enne peopesa ülaossa jõudmist või joosta kokku nii mõistusejoone kui südamejoonega.
Õnneks saab saatusejoont üsna täpselt ajaliselt määratleda, seega on võimalik nii algus- kui lõpp-punkti, samuti märgistuste algust ja kestvust usaldusväärselt hinnata.
Lori Reid „Tervis käejoontel. Käte analüüs heaolu saavutamiseks“, kirjastus Varrak 2017
