Pole halba ilma heata: nii veini joovate naiste kui ka tervisesportlaste hulk on kasvanud

Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on 2014. aastaga võrreldes suurenenud tervisespordiga tegelejate hulk, ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osa jäänud samale tasemele. Suurenenud on mõned korrad nädalas veini tarvitavate naiste osa.

Instituudi vanemteadur Mare Tekkel peab uuringu kõige tähelepanuväärivamaks tulemuseks seda, et kuigi tervisespordiga ei tegele üldse 32 protsenti meestest ja 26 protsenti naistest, kes seda tervise tõttu teha saaksid, siis selliste inimeste osatähtsus on võrreldes 2014. aastaga hüppeliselt vähenenud.

Samal ajal suurenes kahjuks märkimisväärselt nende inimeste osa, kes liikusid päevas ainult 15 minutit või vähem jalgsi või jalgrattaga tööle/koju ning seda eriti naiste seas. Veidi või üldse mitte ujuda oskajate osa oli aga suurenenud just meestel, naistel samas oluliselt vähenenud (kuue protsendi võrra).

Vanemteadur lisas, et positiivseks võib lugeda ka seda, et kuigi 74 protsenti mehi ja 62 protsenti naisi ei söö endiselt köögivilju nädala vältel kordagi või sööb vähem kui soovitatud, siis nende osatähtsus vähenes siiski märgatavalt.

„Lootustandev on, et kuigi nii ülekaaluliste kui rasvunud meeste osa veidi suurenes, siis naistel see samavõrra vähenes, nii et üldnäitajad jäid 2014. aasta tasemele,“ lausus Tekkel. „Siiski on 40 protsenti Eesti meestest ja 27 protsenti naistest ülekaalulised ning 20 protsenti meestest ja 19 protsenti naistest rasvunud.“

Viimasel 12 kuul vähemalt mõni kord nädalas alkoholi tarvitanute (meestest 39, naistest 14 protsenti) osa suurenes põhiliselt veini tarvitavate naiste osatähtsuse suurenemise arvel. „Nädalas vähemalt mõni kord veini tarvitavate naiste osa suurenes arvestataval määral (nelja protsendi võrra) ja rohkem kui meestel. Veidi suurenes ka sama sagedusega õlut tarvitavate naiste osatähtsus, meestel see aga hoopis vähenes,“ selgitas vanemteadur. Pärast suurt tõusu 2014. aastal vähenes veidi ka meeste osa (49 protsenti), kes tarvitavad vähemalt kord kuus korraga kuus või rohkem annust alkoholi (see on keskmise inimese alkoholimürgistuse tekke lävikogus).

Uuringus osalenud meestest, kes olid viimase 12 kuu jooksul juhupartneriga vahekorras olnud, ei kasutanud mitte kunagi kondoomi 37 protsenti – seda on tunduvalt vähem kui 2014. aastal. Naiste partneritest ei kasutanud seda kunagi aga 53 protsenti.

Pärast langust 2014. aastal on mõnevõrra suurenenud rohkem kui 40 tundi nädalas töötavate (36 protsenti naistest), samuti rohkem kui tavaliselt või talumatus stressis olnud naiste osa. Meestel suurenesid mõlemad näitajad minimaalselt. Märgatavalt (ligi nelja protsendi võrra) suurenes meestel aga üsna tihti või peaaegu alati üleväsinute osa (43 protsenti meestest, naistest 53 protsenti).

Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uuring toimus 2016. aasta kevadel. Juhuvalimisse kuulusid 5000 16–64aastast Eesti elanikku, kohandatud vastamismäär oli 56,5 protsenti. Uuringut on tehtud alates aastast 1990 igal paarisaastal.

Lisaks tervisekäitumisele leiab uuringust andmeid inimeste terviseseisundi ja tervisehäirete ennetusmeetmete, arstiabi ning mõnede ravimite kasutamise, samuti liiklusohutuse valdkonna kohta. Uuringutabelid on peagi kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi kodulehel uuringute andmebaasis.