Milleks meile E-vitamiin?
E-vitamiin aitab säilitada skeleti-, südame- ja silelihaste struktuuri ja tagada nende toimimist. Samuti toetab ta punaste vereliblede teket ning raua, seleeni, A- ja K-vitamiini varude tagamist organismis. Usutakse, et E-vitamiinil on positiivne mõju immuunsüsteemile ja et see aitab kaitsta keha oksüdatiivsete kahjude eest, mis võivad viia südamehaigusteni. E-vitamiinile omistatakse ka vähki ennetavat toimet ning usutakse, et sellest on abi Alzheimeri tõve sümptomite leevendamisel. Samuti võib E-vitamiinist kasu olla suhkruhaiguse tagajärgede, eriti silmadega seotud kahjude ennetamisel.
Mõningad E-vitamiiniga seotud uskumused on uuringutega siiski ümber lükatud. Nii näiteks ei ole E-vitamiin ootuspäraselt toiminud naha vananemisprotsessi pidurdajana, seda isegi mitte koos C-vitamiiniga. Seletus on lihtne – E-vitamiini struktuur on lihtsalt liiga suur, et mahtuda rakumembraani teiste molekulide pinnale.
E-vitamiini manustamine
E-vitamiini soovitatavad ööpäevased kogused:
- 1–3-aastased: 6 mg
- 4–8-aastased: 7 mg
- 9–13-aastased: 11 mg
- alates 14-aastastest: 15 mg
- rasedad: 15 mg
- imetavad naised: 19 mg
E-vitamiin aitab säilitada skeleti-, südame- ja silelihaste struktuuri ja tagada nende toimimist. Usutakse, et E-vitamiinil on positiivne mõju immuunsüsteemile ja et see aitab ennetada südamehaigusi.
Kui E-vitamiinist on puudus
E-vitamiini puudust inimestel tavaliselt ei teki. Et aga E-vitamiin on rasvlahustuv, ei pruugi seda omastada inimesed, kes kannatavad harvaesineva rasvaainevahetushäire all.
Samuti kuuluvad riskirühma väga väikese sünnikaaluga enneaegsed imikud ja inimesed, kellel on vastav haruldane geenirike. E-vitamiini puuduse sümptomiteks on rasvane väljaheide, krooniline kõhulahtisus ja võimetus eritada sappi.
E-vitamiini puudus organismis võib põhjustada spermatogeneesi häireid, sugunäärmete arenguhäireid ja takistada rasestumist. Krooniline puudus võib põhjustada närvitalitluse häireid, nagu reflekside nõrgenemine, jalasäärte ja käsivarte tundlikkuse vähenemine. Kestev puudus võib põhjustada lihaste kõhetumist, soodustada maksa- ja neerukahjustusi ja enneaegset vananemist.
Kõrvalmõjud ja manustamine koos ravimitega
Peale vere hüübimist pärssiva toime ei ole E-vitamiinil teada olevaid kõrvalmõjusid. Väga suurtes kogustes võib E-vitamiin siiski suurendada veritsusriski. E-vitamiiniga peaksid seega olema ettevaatlikud need inimesed, kes juba kasutavad arsti poolt määratud verevedeldajaid.
Kui te tarbite kolesterooli alandavaid ravimeid, siis tuleks samuti olla ettevaatlik ja konsulteerida enne vitamiini tarvitamist arstiga. E-vitamiini taset kehas võivad mõjutada veel epilepsiavastaste ravimite, tsingi ja ka kalaõli tarbimine. Ka tavapärasest suurem oomega-6-rasvhapete tarbimine suurendab organismi vajadust E-vitamiini järele.