Väino Aren: ega seda Krissu osa mul just kerge teha pole

Vaino Aren oli Estonia teatri balleti esitantsija, operetiartist ja hiljem etenduste juht ehk inspitsient ning tantsis ka varietees. Kunagi oli ta draamanäitleja Rein Areni vend, aga “Õnne 13” tegi Väino Areni draamanäitlejana kõigile tuntuks.”Tänaval tulevad poisikesed vastu ja ütlevad “Tere, Krissu!”,” muigab Aren.

Eesti iseseisvuspäeva puhul tunnustab president Kersti Kaljulaid 23. veebruaril Väino Areni tööd Valgetähe V klassi teenetemärgiga.
9. veebruari õhtul “Ringvaate” saates käinud Aren arvas, et eks see tunnustus on ka kindlasti Õnnerahva teene, sest nemad esitasid ta ordeni saamiseks.
“Õnne 13s kutsutakse Väino Areni tegelast Krissuks.
“Krissu nimi on kogu aeg olnud kõigi stsenaristide ajal, aga minu arust algas see krissutamine Luulest,” tunnustab Väino Aren oma ekraanipartnerit Luule Komissarovit ehk “Õnne tänava” Lainet. Luule laseb “Õnnes” vahel ka oma teksti. “Palju ta seda teha pole saanud, sest sarja looja Tõnis Kask ei lasknud, aga paljude Luule vaimukuste poolt oli ta küll.“

Aren arvab, et naljaga pooleks on suur luksus olla laupäeva õhtust laupäeva õhtuni kodu, pereelu ja päevsündmuste teemaringis ning elada läbi Krissu erinevaid olukordi, mida balletilaval võib olla ei saaks kunagi. “Aga mitte midagi ei juhtuks, kui minusugune peaks stsenaariumist välja jääma,“ ütlebAren, kes Väino, kes siiski igal sügisel loodab uusi võtteid. “Õnne 13” on mitte ainult ajaviide, vaid hea energia ja mäng, ja mäng kui teraapia. “Õnne” tegelasi on aastate jooksul tulnud ja läinud, ära käinud ja tagasi tulnud. Stsenaristid on otsustanud õnnelaste üle, keda loosse sisse on kirjutanud. Neid on olnud ja läinud, aga Laine ja Kritjan elavad õnnelikult Õnne tänaval ja keegi pole neid sealt välja kirjutanud. Siin peab olema mingi kvaliteedi saladus. “Õnne 13” kauaaegne stsenarist Teet Kallas ütles kunagi, et Väino Areni, kes enne oli teinud jupirolle, tegi ristjani osa draamanäitlejaks.

“Aga kui natuke kriitilisema pilguga vaadata, siis ega seda Krissu osa mul just kerge teha pole,” tunnistab Aren. “Mälu hakkab kehvaks minema ja veab vahel alt, kui teksti õpin. Üksinda seda teha ei saa, kui partnerit pole. Võtteplatsil ei lähe ka alati kõik nii nagu peaks, aga see on telgitagune jutt ja kuulub asja juurde.”

Väino Aren mängib sarjas põhiliselt koos Luule Komissaroviga. Laval nagu võtteplatsilgi ajab kõik hoopis rohkem ju naerma. “Oi, minu miimika ja intonatsioonid ajavad teda vahel naerma seal, kus seda teha ei saa.”
Väino Aren vaatab kodus palju telerit ja ütleb, et küll on hea, et neil koos elukaaslase Anu Kaaluga on kodus kaks telerit. Anu vaatab oma armastuslugusid ja samal ajal Väino vaatab märuleid. “Koos vaatame muidugi Mezzo kanalit”

Nüüd on endise balletisolisti sammustikus pensioniaeg ja Õnne tänava lood ning suvilas muru niitmine. “Mulle meeldib ka puutööd teha, aga käte mulda pistmine on mulle vastunäidustatud.” Väino Aren lisab, et tema esimesele abikaasale Heljule, kes oli baleriin, meeldis aiatöö ja Anule meeldib ka mullas sobrada, nõusid ja pesu pesta. “Ta tahtis ronitaimede jaoks redelit. See oli pikk töö, aga ära tegin.”