Kuidas toit haigla patsientideni jõuab ehk kiire ja täpne töö jaotusköögis
Lea on Ida-Tallinna Keskhaiglas töötanud juba 15 aastat. Ta on üks kolmest inimesest, kes 6 aastat tagasi, kui Magdaleena üksuses avati jaotusköök, seal tööle asus ning tänini seda vastutusrikast tööd teeb. Talle meeldib see töö ning seega oli ta ka meeleldi valmis oma mõtteid jagama.
Mõistagi ei ole töö kergemate killast, sest näiteks Magdaleena üksuses tuleb toitlustusteenindajatel iga päev hoolt kanda kuni 120 patsiendi kolme toidukorra eest. Kui toit ise valmib Eesti Eine köögis ning jõuab haigla jaotusköökidesse spetsiaalse transpordiga, siis toitlustusteenindajate ülesanne on kogu saabuv toidu- ja joogikraam vastu võtta, lahti pakkida ning seejärel osakondades laialijaotamiseks ette valmistada. Selle töö tegemiseks on aga toitlustusteenindajaid vähim vajalik arv, et saaks neist rääkides mitmust kasutada ehk jaotusköögis tegutseb igapäevaselt vaid kaks toitlustusteenindajat.
12 tundi ja ligi 300 portsjonit
Lea tööpäev, nagu ka teistel toitlustusteenindajatel, algab kell 7 hommikul, mil jaotuskööki saabub transpordiautoga hommikusöök haigla kõikidele statsionaarsetele patsientidele. Täpse patsientide arvu kohta läheb igal hommikul välja raport, mille järgi õige kogus toitu haigla poole teele pannakse. Alates toidu saabumise hetkest on toitlustusteenindajatel 60 minutit aega, et patsientidele minevad portsjonid ette valmistada.
Asja teeb keerulisemaks see, et saabunud toidukraami ei saa lihtsalt ühesugusteks võrdseteks portsjoniteks jagada, vaid arvestada tuleb patsientide erisusi – kokku on nimelt 27 dieeti, millega tuleb patsientide toitmisel arvestada. Seega on toitlustusteenindajatele osakondadest teada antud, milline arv missuguseid toiduportsjoneid vastavasse osakonda peab jõudma.
Kui algselt tundub 60 minutit toidu vastuvõtmiseks, lahtipakkimiseks ja enam kui 100 portsjoni ettevalmistamiseks vägagi piiratud aeg, siis Lea sõnul õpib kogemusega aega ja tegevusi planeerima ning ette antud ajaga saab kenasti hakkama. „Isegi kui auto jääb toiduga 10 või 15 minutit hiljaks, saame tegelikult hakkama, tuleb lihtsalt tavapärasest kiiremini tegutseda,” selgitab Lea.
Kui kell läheneb 8-le, tuleb osakonna toidukärud ette valmistada, sest täpselt kell 8 hakkavad toidud osakondadesse liikuma. Ühel toidukärul on kohti 18 kandiku jaoks ning Lea ja tema kolleegi ülesandeks on toiduga varustatud kärud lifti lükata ning õigele korrusele teele panna. Sealt võtavad toidu vastu vastava korruse töötajad ning toimetavad söögid patsientideni.
Kella 9-st hakkavad nõud toidukärudega osakondadest tagasi tulema ning seejärel tuleb need kõik ka puhtaks pesta. Sellega saadakse Lea sõnul hakkama tavaliselt umbes 10.30-ks. „Mida kiiremini toimetad, seda rohkem jääb aega ka puhata, sest auto saabub lõunasöögiga juba kell 11 ning siis tuleb hakata uut toidukorda ette valmistama,” kirjeldab Lea.
Lõunasöögi ettevalmistamine võtab oluliselt kauem aega, sest portsjonid on suuremad ja menüü palju laiem. Et toit ikka patsiendini jõudmiseni soe püsiks, saabub see spetsiaalsetes suurtes marmiitanumates. „Algusaegadel saabusid toidud kastides ning siis oli tükk tegemist, et need kogu see aeg soojana hoida,” räägib Lea. „Õnneks on nüüd asjad arenenud ning selle pärast muretsema ei pea. Taldrikud on eelsoojendusega ning see aitab samuti kaasa,” lisab ta. Lõunasöök läheb välja kell 13 ning jällegi tuleb juba tund aega hiljem hakata kärusid tühjade nõudega vastu võtma ning nõusid pesema.
Sarnases rütmis kulgebki päev õhtuni välja, sest kell 15 saabub jaotuskööki õhtusöök, mille ettevalmistamiseks on toitlustusteenindajatel aega kella 17-ni, mil kärud sooja söögiga patsientideni hakkavad liikuma. Kella 18-st jõuavad nõud taas kord kööki tagasi ning enne kojuminekut jääb veel vaid õhtused nõud pesta ja köök korrastada, mis kell 19 lõpetades annabki köögis tööpäeva pikkuseks 12 tundi. Selle aja jooksul on Lea ja tema kolleeg ligi 100 statsionaarse patsiendi kõhud täitnud kolmel korral päevas, mis teeb päeva peale kokku umbes 300 hoole ja armastusega ette valmistatud portsjonit.
Aegamööda lihtsamaks
Päevad on toitlustusteenindajatel küll pikad, kuid tööl käiakse vahetustega ning ollakse vaheldumisi pikk ja lühike nädal. „See tähendab, et kui ma näiteks sel nädalal olen tööl esmaspäeval, teisipäeval, reedel, laupäeval ja pühapäeval, siis järgmisel nädalal töötan vaid kolmapäeval ja neljapäeval,” selgitab Lea. Tema sõnul harjub kõigega ning kogemustega muutub töö aina kiiremaks, lihtsamaks ja sujuvamaks. Kokku töötab Magdaleena üksuses 4 toitlustusteenindajat.
Tänu tehnika arengule, eelkõige marmiitide kasutuselevõtule ja liftide ehitamisele on töö muutunud üha kergemaks ning kvaliteet paremaks. „Kui lifte polnud, kippusid töötajad pidevalt loobuma ja töölt ära minema, sest nad lihtsalt ei jaksanud – kõike tuli ju käsitsi vedada,” räägib Lea. „Nüüd aga valmistame köögis kõik ette, tõstame portsjonid valmis ning sellest hetkest, kui toidud taldrikule said, jõuavad need 10 minuti jooksul toidukärule, käruga lifti, liftiga õigele korrusele ja sealt patsiendini,” kirjeldab ta.
Lea sõnul on töö ise tegelikult meeldiv, kuid vajab lihtsalt aega, et kogu haigla köögielu tundma õppida. Kui muidu on haigla toitlustuses kasutusel 14-päevane kindel menüü, siis on ka mõningaid erisusi. „Meil on olemas lisade nimekiri, milles on ligi 200 erinevat toiduainet, mille arst saab konkreetse patsiendi tervist arvesse võttes tavatoidule juurde määrata. Lisaks saavad haigla tasulised patsiendid valikmenüü,” selgitab Lea. Mainimata ei saa jätta sedagi, et üks tore üllatus on toitlustajatel varuks ka lastele ja kõrva-nina-kurguhaigusega patsientidele – neile pakutakse magustoiduks jäätist!
Kokku töötab Ida-Tallinna Keskhaigla kolmes jaotusköögis (lisaks Magdaleena üksusele ka Ravi ja Järve üksuses) üle 20 toitlustusteenindaja, kellest ligi pooled Ravi tänaval. Iga päev tuleb toitlustada Magdaleenas keskmiselt veidi üle 100, Järvel umbes 120 ning Ravi üksuses ligi 300 patsienti. Seega on kogu töö, mis tehakse ära enne, kui toit jõuab patsiendini, äärmiselt tänuväärne ja põhjalik ning Leale see töö meeldib. „Kokkuvõttes on ju köögis ikkagi soe ja mõnus ning kolleegid toredad. Suhted peavad olema head või kui midagi ka on, tuleb see kohe välja öelda!” leiab Lea lõpetuseks.
