Ära jää üksi konutama!

Millises vanuses keegi end maha kannab, on muidugi igaühe enda valik, kuid elu on võimalusterohke igas eas. Tuleb vaid olla avatud meelega ja väljuda väikeste sammude kaupa mugavustsoonist.

Iga päev elust on elamist väärt, olenemata vanusest ja tervislikust seisundist! Pensionile jäädes ei lõpe elu, vaid algab uus etapp. Ühtäkki on vähem kohustusi ja rohkem vaba aega, paraku ka tagasihoidlikum maksejõudlus. Kui arvestada eluea pikenemist, võib see elujärk kesta aastakümneid. Seetõttu tasub eeskujuks võtta inimesi, kes on pensionieaski tegusad ja elurõõmsad.

“Ma pole ainuke, kes vana!”

Hilja (81), Pirita sotsiaalkeskuse vabatahtlik aktivist:

“Soovitan vanematel inimestel ise aktiivne olla – senikaua, kuni elad, on vajadus muutustega kohaneda. Suurim muutus toimub suhtevõrgustikus, lapsed ja lapselapsed on täiskasvanuks saanud ning läinud oma teed. Eks nendega saab ikka suhelda, kuid mitte nii palju kui vanasti. Paljudel minuealistel on abikaasa surnud, samuti lähedased sõbrad. Nooruses käisime rohkem pulmades, nüüd matustel. See on elu paratamatus, millega tuleb leppida, kuid ega inimesed ole maailmast otsa saanud.