Aktiivne poiss, tegin palju sporti ja olin vokaalsete võimetega. Kodu oli Tartu külje all Märjal, kus inseneride ja teadlaste pered koos elasid. Isa oli mul insener, ema joonestaja. Meie, lastekamp, läksime hommikul õue ja alles õhtuks tulime koju tagasi. Mulle andis tõelise eestiaegse kasvatuse mind peamiselt kasvatanud vanaema. Nüüd on ta kahjuks meie hulgast lahkunud. Vanaisa oli kõrgem sõjaväelane. Tema oli muuseas 1. detsembril 1924, kui kommunistid proovisid läbi viia riigipööret, üks Tondi sõjakooli kadettidest, kes võitlust pidasid.

Vanemad on andnud mulle palju vabadust, millega kaasneb vastutustunne. Mind pole kunagi füüsiliselt karistatud, aga väga selgelt olid asjad paigas. Ka mu vanem vend Urmas on olnud mulle eeskujuks.