Platseebo on arstiteaduse mõistatus, aga toimib hästi valu, masenduse ja unetuse ravis
„Vanaisa võttis mitu tabletti korraga ja väitis, et tänu tablettidele tunneb ta end hoopis paremini,“ kirjutab Simo Räisänen raamatus „TÄNAPÄEVA RAVITSEJAD. Alternatiivravist nii ja teisiti“ platseeboefektist. Oma ema käest kuulis ta aga, et vanaisa võtab enda teadmata naistehädadest üle saamise rohtusid.
Platseebo puhul on seega küsimus aju toimimisviisis, milles keskset rolli paistab mängivat patsiendi usk ravi toimesse.
Platseeboefekti võib määratleda kui konkreetse raviga mitte kokku käivat üllatuslikult positiivset mõju, mida ravimil selle keemilise koostise põhjal ei peaks olema. Platseebo annab ka üllatavalt hea toimejõu mõnele teatud haiguste ravis kasutatud ravimile. Kuigi platseeboefekt võib tunduda ebamäärase ja peaaegu parapsühholoogilise nähtusena, sellega siiski tegemist ei ole. Platseebo mõju on võimalik tõestada, ja seda korduvalt, topeltpimeuuringute abil. Ka platseeboefekti tugevust ja kvaliteeti saab mõjutada teisiti kui väidetavatel parapsühholoogilistel ilmingutel. Samuti ei ole platseebo seotud vaimsete nähtustega, vaid füüsikaliste ja keemiliste ilmingutega, nagu aju endorfiini- ja dopamiinitoodanguga. Platseebo puhul on seega küsimus aju toimimisviisis, milles keskset rolli paistab mängivat patsiendi usk ravi toimesse.
Kui arst või õde asendatakse robotiga, platseeboefekti ei saavutata. Raviroboti kasutamine halvendab ravitulemusi, kuna platseebo eeldab inimestevahelist kontakti.
Mitte ühtegi platseebole eriliselt vastuvõtlikku isiksusetüüpi ei ole leitud. Sellega oli mul õpingute alguses raske nõustuda, sest seostasin endamisi platseebot inimese ettekujutusega teda vaevavast haigusest, mida tal tegelikult polnud. Siiski usun nüüd arstina pigem uurimustulemuste paikapidavust kui oma eelarvamusi. Teisalt ongi peaaegu kõik alternatiivravi meetodid vaid seesama platseebo. See selgitabki, et need ka mõnevõrra mõjuvad.
Haiguse olemus mõjutab seda, millises vormis ja kui tugevalt platseebo avaldub. Rolli mängib ka ravimite kasutamise viis. Uuringutest on selgunud, et näiteks valu puhul ei mõju platseebotablett sama tõhusalt kui platseebosalv, seda eriti siis, kui patsient ise saab valutavat kohta hõõruda ja masseerida. Platseebo toimib kõige paremini valu, masenduse, ängistuse ja unetuse ravis. Platseebo toime psüühiliste vaevuste ravimisel on tegelik, see ei ole vaid ettekujutus. Teadus ei ole aju uurimisel veel nii kaugele jõudnud, et oskaksime ära seletada platseebo toimemehhanismi, aga needki asjad selginevad suure tõenäosusega aja jooksul. Võib-olla aitavad platseebouuringud tulevikus kasutusele võtta palju mõjusamad ja vähem kõrvaltoimeid põhjustavad ravimid.
On tõendatud, et platseeboefektiga saab mõju avaldada ka erinevatele mõõdetavatele näitajatele, nagu kolesteroolitase, kehatemperatuur, haavade paranemine ja jäseme operatsioonijärgne turse.
***
Mul endalgi on paariaastane platseeboarsti kogemus. Elasin algkooliealisena suviti Reisjärvel Kalajoe külas, kus magasin samas toas tasapisi dementseks muutuva vanaisaga ja jälgisin tema tegemisi. Vanaisa hindas mu seltskonda kõrgelt, sest lugesin talle õhtuti romaane ette.
Märkasin, et suviti kulus vanaisal indiaanlase pildiga ravimipakikesi mitu korda rohkem kui arst oli ette kirjutanud. Kandsin asjast emale ja Irja-tädile ette ja nemad konfiskeerisid papa üleliigsed Hota-pulbrid. Sain ülesandeks olukorda edasi silmas pidada. Varsti panin tähele, et papa hakkas käima ravimikapi juures rohte näppamas. Ta võttis kohe mitu tükki korraga ja väitis, et tänu tablettidele tunneb ta end hoopis paremini.
Kaebasin taas emale ära. Sain kuulda, et vanaisa oli võtnud naistehädadest üle saamise rohtusid – selleks olid need mõeldud. Ravimikapi ukse ette tekkis veidi aja pärast lukk. Kuna vanaisa enam kirikus käia ei jaksanud ja kodus rohte kätte ei saanud, hakkas ta end halvasti tundma. Siis tuli mulle mõte.
Kõige õudsem ravim, mida teadsin, oli Kreussoo, kollane, õlitaoline, halva maitse ja lõhnaga köharohi, mida kasutati ettekirjutise kohaselt kolm tilka klaasi vee kohta. Otsustasin sellest vanaisale ravimi teha. Valasin pruuni sajamilliliitrise pudelikese vett täis, lisasin sellesse kümme tilka Kreussood ja lisaks sellele ka tõrvaõli, soola ja jahvatatud pipart. Proovisin segu keele peal, see oli jube.Ravimi ohutuse pärast muretsedes rääkisin vanaisale, et uus rohi on väga kange ja paha maitsega, mistõttu seda tohib võtta vaid kaks korda päevas, viis tilka klaasi vee sisse segatuna. Vanaisa hakkas silmnähtavalt paranema.
Märkasin, et mõnikord käis ta otse pudelist salaja rüüpamas ja nägu krimpsutamas. Naispere käest ma pahandada ei saanud, sest nende arvates oli minu valmistatud segu vähem ohtlik kui naiste hädade raviks mõeldud ravimid. Kui minu tehtud tilgad lõppesid, soovitati mul neid juurdegi teha, oli ju vanaisa nüüd vaikne ja rahulik.
Loomulikult pole ma ainus, võib-olla aga küll kõige noorem platseebot kasutanud arst. Chicago ülikoolis korraldati 2013. aastal uuring, milles osalenud viiesajast arstist pooled olid platseebot kasutanud. Taanis tehtud uuringu kohaselt oli 203 arstist platseebot kasutanud juba 86 protsenti. Iisraeli arstidest oli seda teinud 51 protsenti.
***
Platseeboga seondub sageli väärarusaam, et ametliku määratluse kohaselt mõistetakse platseebo all ravimit või protseduuri, millel tegelikkuses ei ole ravivat mõju. Selliseid platseebosid ei ole olemas. Platseebo mõju on arstiteaduslikuski ravis niivõrd tugev, et see on viinud südamearste ja südamekirurge ekslikele järeldustele, seetõttu on topeltpimeuuringute tegemine teinekord vältimatu. Niisugune topeltpimeuuring tehtigi ühe tarbetu südameoperatsiooni lõpetamiseks.
Mingil ajal oletati arstiteaduses (olgu öeldud – valesti oletati), et kui inimese vasak sisemine rindkerearter ligeeritakse (kinni seotakse), siis südamesse moodustub juurde uusi veresooni. Kaks ameerika kirurgide meeskonda said loa teha patsientidele nii-öelda petuoperatsiooni: pooltele patsientidest tehti soovitatud rindkerearteri sidumisoperatsioon, teisel poolel patsientidest vaid avati rindkere, aga veresooni ei seotud. Keegi patsientidest ei teadnud, kumba rühma ta kuulub. Lõpptulemus oli sama: mõlemas rühmas vähenesid südamehaiguse kaebused samavõrd, kasutatavate ravimite hulk kahanes ja isegi südame mõõdetud elektriline tegevus paranes.
Osa arste seadis sisemise rindkerearteri ligeerimise kahtluse alla, sest selle teoreetilist tausta ei osatud selgitada: miks peaks südame juurde mittekuuluva rindkerearteri ligeerimine kergendama südamevaevusi? Asja kohta ei olnud võrdlevaid uuringuid ja nii pakkusidki kahtlejad välja kahekordse pimeuuringu. Uuringumeetodi eetilisus oli küsitav, sest rindkere põhjendamatu avamine ja arteri ligeerimine võisid põhjustada patsiendile tarbetut riski. Uuring seadis ohtu ka selle tegijad, sest negatiivsed uurimustulemused oleks võinud tähendada ka operatsioone teinud kirurgide töölt vallandamist ja võib-olla isegi arstilitsentsi kaotamist. Tagantjärele seletasid nad, et toimelt üksnes platseeboraviks osutunud operatsioone oleks tehtud veel ei tea kui kaua, aga pärast uuringut lõpetati see otsemaid. Tänapäeval nii ohtlikke uuringuid teha ei lubata.
Töölt vallandamise kartuses on mõnigi arst väljaspool tööaega teinud enda peal samalaadseid ohtlikke katseid. Seda sorti katseteks on muu hulgas olnud esimene veenisisese kateetri viimine kodarluumise nahaveeni kaudu röntgenläbivalgustuse all oma südamesse, samuti helikobakterite osatähtsuse tõestamine maohaavandi tekitajana, võttes selleks sisse katseklaasitäie helikobaktereid sisaldavat puljongit.
Platseebo efekti tõendavaid tulemusi on täheldatud ka Parkinsoni tõve ravimisel operatsiooni teel. Pooltele patsientidele siirdati ajusse uusi närvirakke hävinud rakkude asemele, teisele poolele tehti nii-öelda petuoperatsioon. Platseebo-opereeritud patsiendid kinnitasid seisundi paranemist rohkemgi kui need, kellele närvirakke siirdati. Saadud abi mõju osutus pikaajaliseks ja seda jälgitakse edasi.
Simo Räisänen „TÄNAPÄEVA RAVITSEJAD. Alternatiivravist nii ja teisiti“, Ajakirjade Kirjastus 2016
Tuntud arst ja teadlane Simo Räisänen vaatleb kriitiliselt, kuid huumorit unustamata tänapäeva populaarsemaid alternatiivravimeetodeid.Ta kirjeldab raviviiside taustfilosoofiat ning hindab neid patsientide turvalisuse ja tervishoiusüsteemi tõhususe seisukohast. Raamat sobib õpikuks, kuid on suurepärane lugemisvara kõigile uudishimulikele ja kriitiliselt mõtlevatele inimestele.
Raamat esitab katkeid rahvameditsiini ajaloolisest pärandist, käsitledes selle tumedamat poolt. Paraku seatakse faktipõhiseid teadmisi eirates ning kergeusklikkust ja platseeboefekti kasutades sageli eesmärgiks vaid raha teenimine.
Doktor Alari Ilves
