Suures pildis saan jagada oma senise elu kaheks: teadlik ja vähem teadlik. Keskkooli lõpust kuni laste saamiseni ehk 14 aastat oli tohutu otsimise aeg. Tegin valikuid selle järgi, mis tundus mõistlik. Näiteks soovitasid vanemad mul majandust õppida, sest siis on leib kindlasti laual. Kaks majandusega seotud kõrgharidust on mulle muidugi kasuks tulnud, et oma äris vee peal püsiksin, aga ise oleksin ilmselt õppinud midagi, kuhu saan oma loomepalangu valada.

Fotograafiaõpingud tulid mu ellu alles pärast 30. eluaastat. Varem töötasin pangas, liikusin finantsmaailmas. Hilisem SOS Lastekülas töötamine oli silmi avav. Igal hommikul tööle minnes teadsin ja tundsin, et lähen tegema midagi väga olulist.

Väga tihti algab naistel teadvustatud elu siis, kui lapsed sünnivad. Kas seepärast, et oled loonud midagi nii vägevat, aidanud ühel hingel siia ilma tulla. Või seepärast, et võtad aja täiesti maha. Minu lapsed sündisid kolmekesi päris järjest. Ootamatult olin lapsega kodus ja mul oli aega. Alguses olin rahutu, olin harjunud kogu aeg midagi tegema. Peagi aga sain aru, et see aeg on mulle kingitud, et mõista, mida ma elus tegelikult teha tahan! Kaalusin näiteks ka kirjastaja, toimetaja, imetamisnõustaja ameteid.