Kuidas ma akti poseerisin

Sain enda kohta teada nii mõndagi uut, kui käisin aktifoto tegemiseks poseerimas.

Ma ei tihanud minna, kui Fotograaf mind talvel oma mitme modelliga projekti “Eestimaa voored ja vaod” kutsus ning pakkus ka individuaalse aktifoto proovimist. Mõtlesin, et kui seda üldse teha lasen, siis kusagil looduses, mere ääres. Päevitan ja treenin (loe: võtan kaalust alla), siis. Vahepeal oli aega fantaseerida vannitoapeegli ees: juuksed kinni, juuksed lahti, poolprofiilis, selja tagant... (Tagantjärele targana ütlen, et karmis tegelikkuses polnud sellest küll mingit kasu!) Nüüd või mitte kunagi! otsustasin, kui uus suvi uksele koputas.

Vee ja liiva teema oli minu soov, mererand, kus olen varem palju kordi paljalt päevitanud ja ujunud. Et oleksin oma turvatsoonis – päikese käes end paljaks koorida ja riieteta ujuda on minu jaoks loomulik. Fotograaf soovitas tulla korraliku meigi ja juuksurisoengu ehk “sättungiga” – “muidu tuleb lihtsalt ajatu pilt paljast naisest”. Pildistama peaks päikeseloojangul, kella 19–22 vahel. “Romantilisem ja pole ülalt langevat valgust, mis toob näos esile detailid, mis küpses eas naisi ei rõõmusta.”