Psühhoterapeut: Eesti mehe stressi põhjustavad liiga suur töökoormus või tööpuudus ja rahapuudus
Psühhoterapeut ja PREP-paarisuhtekoolitaja Andres Sild tegeleb igapäevaselt meestega, kes ei ole rahul oma eluga, kes ei tunne, et elu pakuks rõõmu ja huvitavaid väljakutseid, vaid et elu tekitab hoopis uusi ja uusi muresid ja probleeme. Mis tekitab liigset stressi?
Liiga suur töökoormus, ületunnid, öötöö või ka tööpuudus, rahapuudus. Mehe roll eeldab ka tänapäeval, et ta peab olema pere toitja ning vastutama selle eest, et pere rahakotis ikka midagi kõliseks. Mõnikord ei suuda mees taluda sellist vastutust ning ta kaotab kontrolli oma elu üle – hakkab jooma, hasartmängima või muul viisil oma ja teiste elu hävitama.
Teine pool on kodune olukord. Ka siin on vahel toetava ja sõbraliku koostööõhkkonna asemel võitlus ja vastandumine, teineteise allasurumine, kuni vägivalla eri vormideni välja.
Rolliootused tänapäeva mehele on ebaselged, arhailised ja lahti rääkimata. Räägitakse soolisest võrdõiguslikkusest, jagatud kodutöödest, võrdsest vastutusest, aga igapäevaelus, kodus elatakse ja käitutakse ikka arhailiste traditsiooniliste mallide järgi. Näiteks ootame, et mees teeniks palju raha, teeks kodutöid, tegeleks palju lastega, veedaks kvaliteetaega oma naisega. See kõik on teoreetiliselt ju võimalik, oleneb lihtsalt, mida ja kui palju me täpselt iga tegevuse all mõtleme, see aga jääb täpsustamata. Ei ole võimalik elada ebamääraste, teadvustamata ja sõnastamata ootuste järgi. Ometi oodatakse meilt (ja ootame ka meie ise), et need ootused täituksid. Ja kui meie ootused ei täitu, siis järgneb pettumus, pinge, tüli. Probleem on selles, et ka meie ise ei oska oma ootusi teadlikult ja täiskasvanulikult sõnastada, mis siis veel rääkida nende järgi elamisest. Räägin nii meestest kui ka naistest.
Mõnus ja rõõmus elu saab toimida ainult koos seda üles ehitades. Ühine pere ja elukorralduse loomine võiks olla väljakutse, teekond, mille iga samm on uus ja huvitav astuda koos toreda kaaslasega. Sellisel teekonnal oleme mõlemad loojad, kes ei tea veel, mis on õige ja mis vale, kes otsivad ühist parimat viisi toimetamiseks, kes loovad uusi väärtusi, traditsioone ja hoiavad teadlikumalt juba olemasolevaid.
Näiteks väikelaste perioodil jääb mees lastega koju, teeb igapäevaseid kodutöid, naisel seevastu on vahel paremad teenimisvõimalused ja tema läheb tööle. Juba sellise traditsioonilise soorolli ümberpööramine võib tekitada halba enesetunnet ja sisepingeid, mehelikkuse kaotamise tunde. Elame kiirelt muutuvas maailmas, kus tööd ja rollid, suhtumised, väärtused muutuvad üleöö. Vajame uusi tööriistu ja oskuseid: eneseanalüüsi ja enesereflektsiooni võimet, sõnastamis- ja kuulamisoskust, koostööoskust. Võiks öelda laiemalt, et vajame rohkem sotsiaalseid oskusi, inimeseks olemise oskusi. Need ei ole kaasasündinud oskused. Nii nagu autojuhtimist, nii õpitakse ka neid oskusi. Need ongi olulised stressiga toimetuleku oskused. Uue oskuse õppimine on harjumatu, veider, kohmakas, vaevanõudev ja tülikas tegevus. See ei tähenda, et me neid ei peaks õppima, või et nad ei aita. Õppimine eeldab, et tuleme välja oma mugavustsoonist, teeme midagi ebamugavat
