Kuidas Raio Piiroja Wembleyl Rooneyga särke vahetas
"Wembley on jalgpalli katedraal. See on jalgpalli pealinn ja jalgpalli süda," on öelnud vutiikoon Pele. Raio Piiroja lootis 13. oktoobril 2007 jala esimest korda Wembleyl maha panna. Gunnar Press kirjutab sellest äsja ilmunud raamatus „Ninamees Raio Piiroja. Õhuvõitleja“.
Piiroja jaoks on Wembleyl hoopis eriline tähendus, sest inglise vutt on ta harras unistus ja reaalne lootus. Meie raamatu suured treenerid Teitur Thordarson, Arno Pijpers ja Tarmo Rüütli kinnitavad üksmeelselt, et inglise jalgpall on Piirojale kui loodud. Sealset Premier League’i jälgiv keskkaitsja teab seda isegi. Inglise jalgpallil ja Raio Piirojal on nimelt ühine armastus: karm õhuvõitlus. Praegu oleks kohane Wembleyl Joel Lindpere kornerist tulev pall nii kindlalt brittide puuri prõmmida, et ükski võimalik lepingu pakkuja külmaks ei jääks.
Eesti ja Inglismaa on EM-il esimest korda ühes valikgrupis. Piiroja tahab ammu teada, kuidas võiks tema ja 201 cm pikk forward ehk ründaja Peter Crouch teistest kõrgemal palli jagada. Aga A. Le Coq Arena mäng tuli hoiatuskaartide tõttu vahele jätta ja Crouch lõi oma värava ära. Seda kuumem on meie mehe Wembley-ootus.
Ta jõuab Wembleyle, esimest ja viimast korda, jõuab doktor Gunnar Männiku imeteo abil ja valuvaigistitest moondunud pilguga, aga jõuab. Ta ei mängi sellist mängu, mida on lootnud, ega suuda Eestit 0 : 3 kaotusest päästa, aga nüüd on see tehtud.
"Siis oli tahtmine hirmus ja kohalejõudmine tähtis, aga tagantjärele ei oska asjast suuremat arvata," kehitab Piiroja aastaid hiljem õlgu. "Mängisin süsti pealt, polnud adekvaatne. Videost paistab, nagu liiguksin laksu all. Teadsin, et olen Inglise klubide huviorbiidis, aga midagi eriti head ma publikule ega vutiagentidele küll ei näidanud."
Peter Crouch püsib hoopis varumeeste pingil.
Doktor Männik tegi imesid, nagu varemgi on teinud
Teisipäeval, 9. oktoobril 2007 hüppas Piiroja koduses trennis võidu Urmas Roobaga peapalli järele, kui säärelihasest raks läbi käis. Treening jäi pooleli, pallur lonkas väljakult minema terava valuga.
Kolmapäeval diagnoositi tõsine lihasevigastus. Süst ja valuvaigistid tegid jala paremaks, aga mitte sedavõrd, et Piiroja oleks laupäevase Wembley-mängu võimalikkust uskuma hakanud. Nagu varemgi oli juhtunud, panid valuvaigistid kõhu valutama. Õigest treenimisest polnud juttugi. Kuni teised Lilleküla staadionil palli taga ajasid, istus Piiroja tribüünialuses ja mõlgutas musti mõtteid. "Ma ei tea, mille eest mind kogu aeg karistatakse ja miks saatus ei taha, et ma Inglismaa vastu mängida saaks," rääkis vutimees SL Õhtulehele.
Siiski, doktor Männiku soovitusel otsustas peatreener Viggo Jensen Piiroja lennukile võtta. Mine tea, äkki juhtub ime ja võimsa hüppega keskkaitsjat on just inglaste ohjeldamiseks igal juhul vaja? "Gunnar on ennegi imesid teinud, ka minuga," hoidis Piiroja lootusekiirt peos.
Selleks ajaks oli selge, et Oper jääb jalavigastusega igal juhul kõrvale. Poomil oli lootust selg mängukõlblikuks saada.
Neljapäeval venis reis Inglismaale oodatust pikemaks, sest London mähkus paksu uttu ega soostunud lennukit õigel ajal vastu võtma. Vutimehed ootasid üle kolme lisatunni Tallinna lennujaamas. Selge, et vigastatutele meeldis viivitus kõige vähem. Piiroja püüdis nii lennujaamas kui ka lennukis võimalikult palju kõndida, et jala toonust hoida.
Õhtul treenis koondis Poomi koduklubi Watfordi staadionil. Endiselt välusähvatusi taluv Piiroja jäi palliharjutustest kõrvale. Endiselt paistis üsna tõenäolisena, et tema kohta tuleb täita Alo Bärengrubil.
Reedel harjutati juba Wembleyl ja Piiroja tõmbas vutisaapad üle mitme päeva jalga. Trenni lõpul ütles ta ajakirjanikele, et jalg pidas vastu. Otsus, kas mängida või mitte, tulevat siiski järgmisel ennelõunal: hommikul peab vaatama, kuidas jalg öö üle elas.
Laupäeval tegid Poom ja Piiroja kaasa kõik 90 minutit.
Poom: "Raio oli ainuke, kes suutis duelle võita."
Mõlema riigi hümnid kandis ette 86 665 pealtvaataja ees Eesti lauljatar Hannah. Publik kiitis veel kaunitari lauluilu, kui inglased palli hankisid ja Michael Owen 11 sekundit pärast avavilet Poomiga silmitsi jõudis. Väravavaht jäi duellis peale ja kui Lindpere järgmisel minutil pärast pikka triblingut kaugelt peale lõi, ei tundunud elu kuigi hull.
Aga hullemaks saab alati minna.
11. minutil murdis Shaun Wright-Phillips paremalt äärelt trahvikasti ja saatis palli Poomi jalge vahelt väravasse.
32. minutil lõi Wayne Rooney karistusalas peale, pall sai Piiroja jalast uue suuna ja lendas sinna, kuhu ei tohtinuks.
33. minutil üritas Taavi Rähn värava alla saabuvat palli peaga tõrjuda, kuid saatis selle väravasse postipõrkega nii efektselt, et kohtunikel polnud kahju tabamust tema arvele kirjutada. Seda on nimetatud maailma kõigi aegade ilusaimaks omaväravaks.
Inglismaa juhtis 3 : 0 ega hakanud eestlaste õnneks rekordvõitu taga ajama. Edaspidi Eesti ka ründas, kornereid teeniti hulganisti. Piiroja käis iga kord kaela õieli ajamas, aga löögini ei jõudnud.
Ometi pidi ta pisutki rõõmustama, kui SL Õhtulehe punktibörsil koos Lindperega hinde kuus sai. Kõrgemat ei pakutud seekord kellelegi. Samas ütles Poom: "Jäägu meie vahele, mida kaitsjatega rääkisime, aga kõik nägid ju, kui palju võimsuses alla jäime. Mitu korda lükati meie mees lihtsalt eemale. Raio oli ainuke, kes suutis duelle võita." Viggo Jensen kinnitas omalt poolt, et tema silma järgi jäi Piiroja viimses kui duellis peale.
Piiroja kiitis üht meest: meeskonna arsti Gunnar Männikut. Tegi seda nii järjepidevalt, et vastas mis tahes küsimusele Männiku ülistamisega. Ta lisas, et ei hoidnud end tagasi, aga valu siiski ei tundnud, seda aitasid vältida Poomilt laenatud tallakõrgendus ja Männiku kuus süsti. Riski oli muidugi võimatu eitada. Piiroja tunnistas, et üksainus vale maandumine võinuks hooaja lõpetada ja halvemal juhul liiga kauaks meelde jääda.
Wembley kohtumise lõpul vahetas Piiroja särgi Wayne Rooneyga, meie päevade ühe kuulsaima inglasega. Ta kiitis, et Rooney ei pelga musta tööd ning käitub ja räägib viisakalt.
Gunnar Press „Ninamees Raio Piiroja. Õhuvõitleja“, Menu Kirjastus 2016
