Kui käed ja jalad on ka suvel külmad, kas pöörduda arsti poole?
„Olen 18-aastane ja mind on juba pikemat aega vaevanud jahedad, isegi külmad käed ja jalad,” kurdab Helena. Seejuures on tal pidevalt parem käsi külmem kui vasak. Kuna ta on paremakäeline, siis on külmunud käsi tihti kohmakas ja väsib kiiresti. Helena sõnul on kõigele lisaks parem käsi lilla ning laiguline ja seda poolde küünarnukki. Samuti väsivad jalad kiiresti, on külmad ja muutuvad samuti lillaks. „Suviti on väga piinlik kanda lühikesi pluuse ja seelikuid, kui ma näen välja nagu toonekurg. Arstile pole ma oma muret kurtnud, olen kuulnud aga kreemidest, mis aitavad kaasa vere ringlemisele,” räägib ta.
Kuigi külmetavate käte-jalgade üle kurdavad paljud kõhnad inimesed, võivad külmad jäsemed olla hoopis märk mõnest tervisehädast. Lisaks madalale vererõhule põhjustavad jalgade-käte külmetamist ka ülepinge, väsimus,stress. Kuna stressi korral keskendub organism tähtsamatele organitele (süda, kopsud, neerud, aju), siis saavad kaugemal asuvad organid vähem verd. Noortel või keskealistel naistel võib külmade jäsemete põhjuseks olla ka organismi eripära. Eakatel suureneb aastatega arterite jäikus, mistõttu käte ja labajalgade verevarustus halveneb.
Arsti poole tasuks murega pöörduda, kui käte-jalgade (sagedamini käte) külmetamine muutub igapäevaseks, kuid varem seda esinenud ei ole. Kindlasti tuleks arstiga rääkida siis, kui sõrmeotsad kipuvad muutuma lillakaks või valgeks, valutavad või on tundetud.
Perearst Madis Veskimägi ütleb, et igapäevaelus põhjustab lühiajalist käte ja jalgade külmatunnet loomulikult ümbritseva ruumi madal temperatuur, kestev sundasend, näiteks töö arvutiga, vibratsioon, niiskus ja ebasobivad riided. Kui põhjus likvideerida, kaob ka vaevus. Arsti vastuvõtule jõuab patsient siis, kui vaevus on häiriv, põhjustab valu endale ja teistele ka veidi ebamugavust.
„Arstlik mõte kipub kohe libisema erinevate haiguste rajale, nimelt Raynaud’ tõve või sama nimega sündroomi võimalusele. Sõrmede jahedus, valkjas jume külmas ja punetuse-sinakuse teke soojas ruumis on selle sündroomi kõige iseloomulikumad tunnused,” selgitab ta. Veskimäe sõnul on Raynaud’ sündroom ja haigus rahva seas üsna tuntud. Mis vahe neil aga on? Vahe on ja päris oluline. Raynaud’ sündroom ehk valkjate valulike sõrmede esinemine on üks mitme erineva haiguse ühest avaldumisest. „Sagedasemad haigused kuuluvad arstide keeles süsteemsete sidekoehaiguste rühma – reumatoidartriit, sklerodermia, luupus, vaskuliit jm. See tähendab, et haigel esinevad lisaks põhihaiguse iseloomulikele tunnustele ka sõrmede vaevused,” selgitab Veskimägi.
Raynaud’ haigusest räägitakse aga siis, kui ei õnnestu kindlaks teha mõnda eelnimetatud tõbe, millega võib kaasneda sõrmede valkjas toon ja valulikkus. Raynaud’ haigus esineb sagedamini naistel, esimesed vaevused võivad tekkida 20.–30. eluaastal. Iseloomulikud muutused sõrme lõpplülide nahal on kahvatuse teke mõne soodustava teguri esinemisel, kahvatus asendub sinakusega, see omakorda punetusega, millega kaasneb ka valu. Haigus esineb valdavalt mõlemal käel. Raynaud’ haiguse teket soodustavad suitsetamine, külm, niiskus, emotsionaalne pinge ja stress, vibratsioon, oma osa on pärilikkusel. Haigusest on sagedamini tabatud sõrmed, harvemini varbad.
Külmas sõrmedele tekkiv valkjas toon, mis asendub hiljem soojemas ruumis sinakuse ja punetusega, ning millega kaasneb valu, võivad tunduda inimesele endale pisiasjana, millega ei tasu arsti tülitada. Päris kindlasti peab aga sellisel puhul pöörduma oma perearstile, kes küsitleb, vaatleb, hindab ja korraldab täpsustavaid uuringuid-konsultatsioone. Edasi järgneb kas Raynaud’ haiguse või avastatud põhihaiguse asjakohane ravi.
10 nõuannet:
1. Kanna külma või niiske ilmaga alati kindaid ja jälgi, et jalad oleksid soojas.
2. Kanna villaseid või paksemaid sokke ning niiskuskindlaid jalatseid.
3. Jalgades vereringe elavdamiseks sõida rattaga või tee selili asendis 10–12 minuti vältel jalgrattasõitu matkivaid liigutusi, võimalusel mitu korda päevas.
4. Tee sooje käte- ja jalavanne sinepulbriga, mis soodustavad vereringet ja ainevahetust.
5. Väldi toiduaineid, mis jahutavad keha: nt troopilisi vilju, sealiha, suures koguses külmsalatit, kohvi ja gaseeritud jooke. Kasuta sooja vett, maitsesta toit ingveriga, kardemoni ja pipraga, joo ingveriteed, söö veiselihasuppi, lambalihahautist, köögivilju, rooskapsast, apteegitilli, mune või ploome.
6. Leota käsi ja jalgu enne magamaminekut meresoolases vees. Kui oled noorem inimene, treeni käsi ja jalgu vahelduvalt sooja ja külma vanniga. Hoia käsi või jalgu 5–10 minutit 35–40-kraadises vees, siis pane need 5–15 sekundiks külma vette.
7. Käi regulaarselt saunas.
8. Masseeri jalgu ja käsi seesamiõliga.
9. Jalgade vereringe parandamiseks tee harjutusi säärtele-pöidadele, liigutades pöidasid üles-alla ning kõrvale.
10. Külmetavate käte ja jalgade vastu leiad apteegist salve, mis verevarustust parandavad.
Allikas: Bleibfit.at
