"Võluv soolestik": kuidas väljaheite kuju järgi oma seedimist hinnata
25aastane Saksa teadlane Giulia Enders kirjutab viimase kuu Eesti kõige enam müüdud raamatus „Võluv soolestik“ vaimukalt meie soolestiku tegevusest ja probleemidest. Raamatus on ära toodud ka nn Bristoli roojasakaala, mis loodi 1997. aastal. See on tabel, kus on ära toodud seitse võimalikku väljaheite konsistentsi.
Terve inimese seedeprotsess, mille tulemus on paraja veesisaldusega väljaheide, kuulub 3. või 4. tüübi alla. Teistsuguse väljanägemisega roojast tuleks vabaneda. Arst oskab nõu anda, kas tegemist on teatud toiduaine talumatusega või saab ummistuste vastu midagi ette võtta.
1. Üksteisest eraldunud kõvad pähklitaolised klombid, mida on raske väljutada
2. Vorstikujuline, aga tükiline
3. Nagu vorst, kuid pinnal on praod
4. Nagu vorst või uss, sile ja pehme nagu hambapasta
5. Pehmed, üksteisest selgelt eraldunud klombid
6. Kohevad sakiliste servadega tükid, pudrutaoline
7. Vesine, tahkeid tükke pole, täiesti vedel
Esimeste tüüpide puhul ringlevad seedimata toiduosad soolestikus liiga kaua, 1. tüübi puhul näiteks 100 tundi. 7. tüüp tähendab aga kõhulahtisust ja siis ringlevad seedimata toiduosad 10 tundi. Kõige tervislikumaks peetakse 4. tüüpi, kuna siis on vee ja tahkete osade suhe parim. Ideaalne oleks, kui see hambapastataoline mass oleks otstest teravnev.
Julia Enders "Võluv soolestik", kirjastus Varrak
