Ilmavaatleja Piusa Juss: aprill tuleb märtsist märksa muutlikum
Eelmises Nelli Teataja ilmaloos avaldatud arvamus, et tänavune märts tuleb veebruariga sarnane, osutus üldjoontes õigeks. Kuni 26. märtsini oligi ilm täpselt samasugune kui veebruaris: päeval aina 0 ja +5 vahel ning pööripäeva paiku korraks isegi külmem kui veebruaris keskmiselt.
Kirjutasin ka sellest, et kümnekraadine külm öösel pole märtsikuus mingi haruldus, aga tänavu me selle tähiseni eriti ei jõudnud. Kuu esimene pool püsis endiselt sombusena ja pilvise taeva all külmi öid ei teki. Lubasin, et mullusega võrreldavat soojalainet tänavu ei tule ning eks seegi pidas paika. Siiski poleks uskunud, et kuu lõpus mõnel päeval termomeeter üle 10 kraadi tõuseb. Väike soojalaine ikkagi oli, kuid 10-12 kraadi pole märtsi lõpus siiski midagi erilist.
Tagasilöögita märts
Tänavu talvel on 26. kuupäev kippunud olema murranguline. Selle numbriga detsembripäeval algas külmenemine, jaanuari 26ndal aga sula. Seejärel kestis hilistalve ja varakevade vaheline ilm kaks kuud, kuni päris kevad läks lahti. Huvitav, et need ainsad põhjalikud ilmamuutused, mis meil tänavu talvel aset leidsid, toimusid täiskuu ajal. See on ebaharilik, sest reeglina on püsivamad ilmamuutused toimunud kuu loomise või noorkuu esimese nädala jooksul.
Olen oma rubriigis vist kevadistest ilma tagasilöökidest juba väga palju kirjutanud. Tänavu oli aga märts nii ühtlane, et kuskil ei saa tagasilöögist rääkida. 18. kuupäeval temperatuur langes, aga külm polnud ikkagi märkimisväärne. Ka 12-kraadine ilm sai juba kerge tagasilöögi, ent ikkagi mitte liiga tõsise. Mullu langes temperatuur kolme päevaga 15 soojakraadilt nullile – selline „jama“ ongi õige Eesti kevad. Pole ju olnud ka haruldane, kus pärast 20-kraadiseid päevi veel lund sajab ning näiteks 2014. aasta mai, kus pärast nelja 30-kraadist päeva tuli veel terve nädal 7-8 kraadiseid ilmu.
Sademeid ja päikesepaistet oli tänavu märtsis ilmselt normilähedaselt, ehkki selle loo kirjutamise ajal polnud kuu veel läbi ja Eesti Ilmateenistuse kokkuvõte mõistagi ka tegemata. Ei ütleks ju, et oli liiga pilvine või sajune märts.
Ameeriklaste ennustus pole paika pidanud
Eelmises loos kirjutasin inglaste masendavast ilmaennustusest, mis pakkus Põhja-Euroopasse jahedat kevadet. Tuleb teha parandus: tegemist oli ameeriklaste ennustusega. Kuid olgu autor kes tahes, hakkab see ennustus juba valesti minema. Külm kõrgrõhkkond Skandinaavias ja ameeriklaste näidatud rõhkkondade asend püsis meil vaid korra pööripäeva paiku. Aga ka siis oli Norras-Rootsis päris soe, ehkki Baltimaadel mitte.
Samal ajal pole Balkanile pakutud kuumust mitte kuskil. Vastupidi: pärast erakordset soojust veebruaris läks selles piirkonnas hoopis jahedamaks. Ja õhuvool pole Balkanil mitte lõunast, vaid põhjast. Ehkki kevad on suures osas veel ees, hakkab selline „puusse panemine“ juba tekitama kahtlusi antud ennustuse õigsuses.
Kuigi põhjatuult on kogu viimase 12 kuu jooksul ette tulnud harva, puhus kevadisel pööripäeval just sellest ilmakaarest. Kuskil on räägitud vanarahvatarkusest, et sellest suunast, kust puhub tuul pööripäeval, puhub ta kogu kevade.
Ausalt öeldes pole selle väite paikapidavust tähele pannud. Mullu kippus pööripäev väga tormiseks ja tõesti: kogu kevade ja veel juunikuu puhus Eestis tugev läänetuul. Aga näiteks 2013. aastal oli pööripäev lausa erakordselt külm ja loomulikult põhjatuulega, kuid kevad läks kiiresti soojaks ning mai ja juuni tulid väga ilusad. Ütlen otse: ärme usume seda väidetavat tarkust!
Rahutu aprill?
Aprilli seis on esialgu üsna ähmane: pole konkreetset pidepunkti, mille põhjal ennustada. Märts oli suhteliselt ebamäärane ning juba ei tea mitmendat aastat jõudis esimene kevadine soe meist lääne poole varem, aga ida poole hiljem – näiteks Moskvas pole veel 10 kraadini temperatuur tõusnud, aga Oslos jõudis juba märtsi keskel +16 kanti. Ilmastiku loogika ütleb vastupidist: kevadine soe peaks meile saabuma idast.
„Vale“ olukord muudab keerulisemaks ka ennustuse. Kas lõpuks saabub Siberist kõrgrõhkkond? Talvel seda ei tulnud ja hea oli: pakast kaua ei pidanud. Aprillis võiks selline õhumass juba sooja tuua. Igatahes venelaste veebikülg Gismeteo on optimistlik ja ootab Moskvasse juba aprilli esimese dekaadi lõpuks 16-17 soojakraadi.
Kipun siiski kartma, et meie hädad pole läbi. Ärge vahetage autodele veel suverehve! Igaks juhuks. Ennegi on aprillis lumi maha tulnud. Iga-aastast tagasilööki pole ju veel olnud ja kui see kukutab ilma 0 kraadini, siis see sünnib enne aprilli keskpaika. Uus tõus ja veel üks langus võib meid oodata kuu lõpus.
Aasta 2015 pakkus äärmust ainult tugeva tuule osas, kuid temperatuuri ja sademete skaala oli üpris harilik. Tänavune märts oli mullusega võrreldes vaikne, kuid ehk põhjustab nüüd temperatuur mingi üllatuse. Kuigi kõhutunne ütleb, et tänavu aprillis käime läbi kogu skaala 0 ja 20 vahel ning saame ka vahel tugevaid vihmu, pakuvad muud ennustused enamasti ühtlast ilma. Vaatame, kelle tõde jääb peale!
