Heli Lääts: Kui me ausalt üksteisele otsa vaatame ja naeratame, siis laabub kõik nagu iseenesest
Heli Lääts sai Kadrioru lossis toimunud auhinnatseremoonial elutöö auhinna Kuldne Plaat panuse eest Eesti popmuusikasse. Poppmuusikaauhind Kuldne Plaat antakse välja Eesti Esitajate Liidu, Eesti Autorite Ühingu ja NCB Eesti kogutud faktiliste andmete alusel aasta kõige edukamatele muusikutele. Elutööauhinna saaja otsustab žürii.
Juba oma esimese laulu "On õnn" lindistas Heli Lääts Peeter Sauli orkestri saatel. „Ma olen tõepoolest õnnelik inimene. Elu ise on tõstnud mind siia sinna, kuhu aga vaja on olnu."
Heli Lääts on kogu oma lauljaelu publiku poolt armastatud olnud. Paljuski tänu ka dirigendile ja abikaasale Peeter Saulile, kes saatis, tundis ja teadis Heli laulmisi ju algusest peale. Ja sedagi, missugune pill orkestris Helile saatepilliks ei sobinud. See pill number üks oli saksofon.
„Lauluga "Ei me ette tea" läksin solistina publikusse ega teadnud ju siis ette, et kunagi palju hiljem mind poplauljaks nimetatakse," naerab Heli.
Sama ütles ta ka saates „Hommik Anuga“ Anu Välbale.
Kui elutööpreemia laureaat midagi aimamata kodus jälle oma tegemisi tegi ehk noote ja plaate sorteeris ning teise silmaga telerit vaatas, helistaski parajasti Anu Välba ja kutsus "Hommik Anuga" saatesse.
„Mõtlesin, et tere hommikust, ega see nii lihtne ka pole, et "munder"selga ja minema. Kõik võtab rohkem aega,“ ütleb Heli. Kuna ta jäi kõhklema, sai ta mõtlemisaega. Peagi helistas Peetri täditütre tütar Marika. "Muidugi mine,“ ütles Marika.
„Mul on seina peal üks Marika kingitud maal, kus on kõiksugu mõistaslikku ja väike redel kristall-astmetega, nagu lootuseredel." Heli otsustaski minna.
Pärast saadet helises telefon pea igast Eesti nurgast õnnitluste ja parimate soovidega. Helistajad kurtsid, et telefon on pidevalt kinni. Hiiumaalt helistas ja õnnitles Helit ka endine Estonia teatri solist Linda Köögart, kes seal maal nüüd toimetab. Paljud küsisid, kuidas Heli kõike seda on suutnud ja kuidas ta nüüd juba eakana nii heas vormis on. "Ma ei tea seda ise ka. Aga ma arvan, et kui me ausalt üksteisele otsa vaatame ja naeratame, siis laabub kõik nagu iseenesest."
