Mees leidis oma kauni noore kaasa asemele ema moodi naise
Väikelinna elanikud jälgivad erilise tähepanuga neiut, kelle mees sõjaväkke läheb, et ega ta "tiiba ripsuta". Merle ootas aga kenasti oma meest koju ega käinud isegi sõbrannadega lõbutsemas. Võib-olla ta oleks vahel tahtnud meelt lahutada, aga kartis, et kohe tekivad õelad kuulujutud. Kui Margus sõjaväest kodus sai käia, jalutasid nad ikka käest kinni ja paistsid veel rohkem armunud kui enne pulmi.
Kui Margus sõjaväest lõplikult koju pääses, ootas Merle juba last. Mees oli nüüd iga päev abikaasa kõrval ja Merle oli nähtavalt uhke oma õnnistatud oleku üle, aga tänaval nad käest kinni enam ei jalutanud. Kodus hakkasid väikeste olmeseikade pärast tülid tekkima. Nad oskasid isegi poes toitu ostes riidu minna. Merle sisendas endale, et ta ootab last ja peab rahulik olema, aga mehe närvilisus külvas temasse ärevust. Margus väitis, et tema on ikka endine, aga naine on raseduse pärast närviline. Ometi tundis Merle, et lühikese aja jooksul pärast Marguse kojutulekut jäid nad teineteisele võõramaks, kuigi oodatav laps pidanuks neid rohkem liitma. Merle meelest oli Margus justkui kogu aeg eemal ja ära, aga kui ta meest reaalsusse tagasi üritas tuua, ärritus too täiesti tühiste asjade peale. Merle küsis endalt, kas põhjuseks on tema rasedus, uus seisund, millesse mees ei oska kuidagi suhtuda.
Merle lootis, et kui mees saab nende pisikest lapsukest reaalselt näha, puudutada ja kätel hoida, siis muutub ta jälle osavõtlikumaks. Seda aga ei juhtunud. Marguse sünnituse juures viibimist nad ei planeerinudki, aga ka kodus ei küsinud mees, kuidas sünnitus läks ja kuidas vastne ema end tunneb. Kui Margus lapse ja naisega koos õhtul kodus oli, tajus Merle aina selgemini mehe täielikku eemalolemist.
Peagi hakkas Margus mitu korda nädalas õhtuti hilja koju tulema. Ta ütles, et tahab lapsest puhata mõnel õhtul nädalas ja vaadata sõbra juures jalgpalli. Vaadaku, mõtles Merle ja lootis, et need äraolekuõhtud lisavad mehele elurõõmu.
Väikelinnas ei jäänud muidugi pikaks ajaks saladuseks, mis jalgapalliülekandeid Margus vaatas. Ta käis kõigest mõnesaja meetri kaugusel endast 15 aastat vanema naise juures. Too naine oli kunagi abielus olnud, aga mitte selles linnas.
Naine oli Merle sõbranna, kes Marguse sõjaväes oleku ajal tihti Merle juures käis ja hiljem oli käinud isegi mõni päev last hoidmas.
Merle jälgis Marguse käitumist pea nädal aega, kuni kõige suurem pettumus, valu ja viha üle läksid. Ta oleks tahtnud mõlemale kallale minna, küünistada, asju loopida, karjuda. See oli ikka nii alatu! Aga ta jäi jõuetuks ja apaatseks.
Meest jälgides sai Merle aru, et Margus on vist pikalt nõus sellist kaksikelu elama ja paar korda nädalas "jalgpalli " vaatamas käima. Armunud ise ei pannud seda võib-olla tähele, aga nende armulugu oli linnas juba üldiselt teada. Naaber rääkis linna uuest armastajapaarist kuuldes nüüd Merlele, et tema tuttav nägi toda naist ükskord Marguse sõjaväeosa väravas ootamas, aga poleks ealeski osanud neid kahte kokku viia.
Merlele ei jäänud muud valikut kui raske jutuajamine ise ette võtta. Margus ei hakanud midagi tagasi ajama, pigem näis tundvat kergendust, et saab tõtt rääkida. Margus kinnitas, et armastab oma last ja omal moel ka Merlet, aga tema uus tunne on nii võimas, et esialgu oli raske uskuda nii erakordsesse armastusse päriselus.
Margus tunnistas, et oli sõjaväes olles sellele naisele kirjutanud ja nad hakkasid suhtlema. Sõprade kirjavahetus arenes poole aasta jooksul kuumaks armastuseks. Nad olid Marguse teenistuse ajal tõesti koos linnas käinud. Margus lõpetas, et tal on väga kahju Merlest, aga suure armastuse vastu ei saa. Merle tundis, et kogu tema pere loomisele ja hiljem selle hoidmisele pühendatud elu variseb kokku. Ta nii väga püüdis, et neil kõik hästi läheks. Nii väga tahtis last. Kuidas saab nii alatu olla! Aga ta sai aru, et abielu on läbi.
Margus kolis peagi kodust välja oma uue kallima juurde ja põhjustas korraliku šoki neile, kes sellest suhtest veel ei teadnud. Marguse valik hämmastas kõiki. Merle on ilus ja hea naine. See teine naine ei ole klassikaliselt ilus, vaid pigem atraktiivne, vormikas ja ligitõmbav. Linna "peenemad" analüütikud leidsid muidugi Marguse valiku varjatud põhjuse: teda oli kasvatanud ema ja kuna see 35aastane naine on tema ema moodi, siis ilmselt tunneb Margus end temaga koos turvaliselt. Naine on tugeva natuuriga ja otsuste vastuvõtja, nii et Margus ei pea midagi otsustama. Kõik käib nii, nagu naine ütleb ja tahab, ja Margusele paistab see meeldivat.
Tuttavatel oli algul põnev arutada, mis saab siis, kui mees on 30aastane, aga naine 45aastane. Hea küll, osa naisi on ka siis veel heas vormis. Aga kui Margus saab 40, on naine 55aastane. 50 ja 65? Kuid võib-olla on nad teineteisega selleks ajaks nii kokku kasvanud, et ei märka vanusevahet ka siis.
Merle suhtleb nüüd nii Marguse kui selle naisega. Aeg parandab haavad ja pealegi on laps ju vahel isa ja tema uue naise juures.
