Millised on kuu faasid: loomine, noorkuu, poolkuu, kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, kahanev poolkuu, vanakuu
Kuu loomine on taevas nähtav vaid päikesevarjutuste ajal, mil Kuu liigub üle päikeseketta, varjates päikesevalguse. Kuu loomise ajal on hea tähti vaadelda, sest päikesevalgus ei sega.
Üks kord igas kuus teeb Kuu täisringi oma teel, nii et ta on enam-vähem Maa ja Päikese vahel. Kui ta läheks alati täpselt Maa ja Päikese vahelt läbi, toimuks päikesevarjutus iga Kuu loomise ajal. Tegelikult möödub Kuu enamikul kuudel Maa pealt vaadates kas Päikesest kõrgemalt või madalamalt.
Kuu loomise päeval tõuseb ja loojub Kuu samal ajal kui Päike ning liigub päeval koos Päikesega üle taeva. Sellepärast me Kuud taevas Kuu loomise ajal ei näegi – ta on selleks Päikesele liiga lähedal, et olla nähtav. Pealegi on Kuu valgustatud pool meist sel ajal teisel pool.
Üks või kaks päeva hiljem ilmub aga Kuu uuesti läänekaares silmapiiri lähedal pärast päikeseloojangut nähtavale. See õhuke kasvav kuusirp on nähtav vaid hetkeks pärast päikeseloojangut. Iga uus kuuring loetakse alanuks Kuu loomisega. Astronoomid kutsuvad kuuringi lunatsiooniks.
Noorkuu
Kuu esimene veerand ehk noorkuu algab pärast Kuu loomist. Kalendritesse märgitakse esimese veerandi lõpp tavaliselt paremale kaardus kuusirbina, millel vahel on kujutatud inimese nägu. Mõnikord on esimese veerandi märgiks ka poolkuu. Esimene veerand kestab veidi enam kui seitse päeva, nagu ka ülejäänud kolm Kuu faasi. Esimese veerandi ajal võib Kuud leida taevas läänekaarest pärast päikeseloojangut öö algul. Kuu tõusu- ja loojumisajad Tallinnas, Tartus, Võrus ja Paides on antud veebilehel astronoomia.ee.
Kasvav kuusirp, mida vahel ka noorkuuks kutsutakse, paistab alati läänekaares pärast päikeseloojangut. Selle Kuu faasi ajal on Maa, Kuu ja Päike peaaegu ühel joonel. Kui nad oleksid joondunud nõnda, nagu see on Kuu loomise ajal, me Kuud ei näeks, sest Kuu rändaks siis üle taeva päeva ajal, peidetuna päikesevalgusse.
Kuid kasvav kuusirp on sellest Maa-Päikese ühendusjoonest piisavalt kaugel, et olla nähtav loojunud Päikese valguse kumas. See Kuu faas on nähtav üks-kaks päeva pärast Kuu loomist. Nendel päevadel tõuseb Kuu mõned tunnid pärast Päikest ja järgneb Päikesele kogu päeva jooksul. Kui Päike loojub ja taevas tumeneb, ilmub Kuu läänetaevas nähtavale.
Sellel kuusirbil pole midagi pistmist Maa varjuga Kuul, sest Maa vari saab langeda Kuule vaid täiskuu ajal, kui on kuuvarjutus. Kuusirbil on küll vari, kuid see on Kuu enda vari – just nagu öö saabudes jääb osa Maast Maa enda varju. Kuna kasvav kuusirp on peaaegu samal joonel Maa ja Päikesega, on tema valgustatud pool ehk päevapool valdavalt meist eemale pööratud. Me näeme vaid murdosa Kuu päevapoolest – kuusirpi.
Iga ööga eemaldub Kuu päikeseloojangu valgusekumast, liikudes Maa-Päikese joonest järjest kaugemale. Nii näeme üha rohkem Kuu päevapoolt, näeme, kuidas kuusirp läänekaares pärast päikeseloojangut kasvab ja läheb iga õhtuga aina paksemaks.
Vahel võib näha kuusirbi tumedal, ööpoolsel osal kahvatut helendust. Seda nimetatakse Kuu tuhkvalguseks ja see on Maa päevapoole valguse tagasipeegeldus Kuu ööpoolelt.
Poolkuu
Kuu esimene veerand näitab Maale poolt oma valgustatud poolkerast, poolt oma päevapoolest. Kuid me nimetame seda poolkuud hoopis veerandiks, sest see on veerand Kuu teest oma ringil ümber Maa, mõõdetuna ühest Kuu loomisest järgmiseni. Teine valgustatud veerandik Kuust särab sama eredalt Maa vastassuunas.
Kuu esimene veerand tõuseb südapäeval, on kõrgel taevas päikeseloojangu ajal ja loojub südaöö paiku.
Esimene veerand jõuab kätte nädal pärast Kuu loomist. Nagu eelöeldust nähtub, on poolkuu oma orbiidil ümber Maa täisnurga all Maa-Päikese ühendusjoone suhtes.
Kasvav Kuu
Kasvav poolümar Kuu ilmub nähtavale kõrgel idataevas päikeseloojangul. Ta on rohkem kui poolenisti valgustatud, kuid mitte nii palju kui täiskuu. See Kuu faas on nähtav teisel nädalal pärast Kuu loomist. Kuu on liikunud oma orbiidil edasi, nii et ta on suhteliselt kaugel Päikesest taevas. Kasvav Kuu tõuseb pärastlõunal, südapäeva ja päikeseloojangu vahel ning loojub mõned tunnid pärast südaööd.
Vahel näevad inimesed kasvavat poolümarat Kuud varsti pärast tõusmist idast, samal ajal kui Päike on loojumas läände. Kuna selle faasi ajal on suur osa Kuu päevapoolest pööratud meie poole, on Kuud päevavalguses hästi näha. Kasvav poolümar Kuu on taevas palju silmatorkavam kui kuusirp, mil nähtav on ainult tilluke osa Kuu päevapoolest. Taevalaotusel on kasvav Kuu Päikesest nii kaugel, et selle sära ei peida teda meie pilgu eest.
Täiskuu
Täiskuu ajal näeme kogu Kuu päevapoolt. Sel ajal on Kuu ja Päike ühel joonel ja Maa on nende vahel.
Maa istuks nagu laste laudkiige teljel ning Päike ja Kuu laua kummagi otsa peal. Kui Päike loojub läänes, tõuseb täiskuu idas; kui Päike on sügaval meie jalgade all keskööl, on täiskuu kõige kõrgemal taevas; kui Päike tõuseb koidikul, on Kuu loojumas läände.
Kuuvarjutus saab juhtuda vaid täiskuu ajal, üksnes siis saab Maa vari langeda Kuu pinnale.
Täiskuu on mitmel moel Kuu loomise vastand, ehkki mõlema faasi ajal on Kuu Maa ja Päikesega samal joonel. Kuu loomise ajal on selle joone keskmises asendis Kuu, täiskuu ajal aga Maa. Täiskuu aeg saabub alati umbes kaks nädalat pärast Kuu loomist, kui Kuu on poolel teel oma orbiidil ümber Maa, mõõdetuna ühest Kuu loomisest järgmiseni.
Täiskuu on kalendritesse märgitud valge kettana, millel võib olla nägu peal. Kuuketta kõrvale on lisatud kellaaeg. Täiskuuga lõpeb Kuu teine veerand, mida nimetatakse ka kasvavaks Kuuks.
Teise veerandi ajal võib Kuud leida taevas päikeseloojangu ja südaöö vahel, täiskuud päikeseloojangust päikesetõusuni. Kuu kõige kõrgem asend taevas nihkub iga ööga ligi tund aega edasi. Täiskuu on kõige kõrgemal taevas südaöösel kohaliku päikeseaja järgi. Kalendris tähistab täiskuud ajahetk, mil Kuu on kõige enam valgustatud. Inimesed tajuvad täiskuuaega pikemana, paar päeva enne ja paar päeva pärast täiskuu hetke.
Kas ja kui palju täiskuu ning teised Kuu faasid inimeste ja looduse tegemisi tegelikult mõjutavad, selle üle on alati vaieldud ja vaieldakse tõenäoliselt ka edaspidi.
Võnnu kihelkonnas Rasina vallas jutustas Karl Metslang 1929. aastal rahvaluule kogujale järgmise loo: „Üks kord pimedal ööl sõidutanud voorimees purjus härrasid Rannale. Tagasi tulles on voorimees jõudnud Peetri surnuaia juure, kui ta näinud surnuaia ukse juures ühte valget kogu tantsimas. Voorimees mõtles, kuda nüüd sellest hirmsast kohast mööda saab, mõelnud, et sõidan ruttu mööda. Annudki hobusele piitsa ja saand värava kohale, jooksnud valge kogu voorimehele järele ja hüpanud pääle. Voorimees ei julenud nüüd enam tagasigi vaadata, vaid kihutanud otse edasi ikka linna poole. Voorimehe kodu olevat Kalamehe tänavas olnud, ja koju sõites pidi ta Kalamehe tänavast, kus asus tookord kliinik, tahes ehk tahtmata mööda sõitma. Kliiniku juure saades hüpanud valge kogu maha ja kadunud aknast sisse, mis lahti oli. Teine päev saanud voorimees teada, et too olevat kuutõbine olnud.” Kuutõbiseid arvati unes enese teadmata ringi käivat.
Täiskuu ajal suureneb kuritegevus, leiavad teadlased C.P. Thakur ja D. Sharma artiklis „Täiskuu ja kuritegevus”, milles nad võtsid kokku oma nelja-aastase (1978–1982) uurimistöö tulemused kuritegevuse dünaamikast kolmes politseijaoskonnas – maal, linnas ja tööstuspiirkonna. Uuringust selgus, et kuritegude arv täiskuu ajal oli palju kõrgem kui teistel päevadel. Veidi kõrgem oli kuritegevus ka Kuu loomise ajal, kuid võrreldes teiste päevadega oli see siiski väike. Kuritegevuse kasv täiskuupäevadel võib olla seotud „inimese tõusu- ja mõõnalainetega”, mida tekitab Kuu gravitatsiooniline toime.
2007. aasta juunis andis Inglismaa Brightoni politseiülem teada, et nad plaanivad suveks tööle võtta rohkem politseiohvitsere, et toime tulla probleemidega, mis nende arvates on seotud Kuu faasidega. Sellele järgnes Sussexi politseijõudude tehtud uuring, mis jõudis järeldusele, et vägivaldne kuritegevus kasvab täiskuuajal. Politsei pressiesindaja ütles: „Meie tehtud uuring on näidanud, et vägivaldsete kuritegude ja täiskuude vahel on omavaheline seos olemas.” Üks uuringu eest vastutav politseiohvitser ütles ajakirjanikele: „Minu paarikümneaastane politseitöö kogemus on kahtlemata näidanud, et täiskuu aegadel puutume kokku inimestega, kes käituvad kummaliselt – nad on rabedamad ja riiakamad.”
Siiski on uurijad viimastel aastatel pigem seda meelt, et Kuu mõju kuritegevuse kasvule ja inimese tervisele ei ole suudetud piisava põhjendatusega tõestada. Nii ei anna Kuu ennast ka siin kätte – ta jääb salapäraseks ja ettearvamatuks.
Kahanev Kuu
Täiskuu hetkest edasi hakkab Kuu kahanema, algab kolmas veerand ehk kahaneva Kuu aeg. Nagu teisedki Kuu faasid, kestab ka kolmas veerand veidi enam kui seitse ööpäeva. Kahanev Kuu tõuseb kõige kõrgemale taevasse südaöö ja koidiku vahel, igal järgmisel ööl aina hiljem.
Kahanev Kuu on väiksem kui täiskuu, kuid poolkuust suurem. Ta tõuseb mõned tunnid pärast päikeseloojangut punaselt hõõgudes – nagu täiskuugi, kui see on silmapiiri lähedal. Vahel tundub, et kahanev Kuu on täiskuu ebaõnnestunud koopia. Kuna ta tõuseb hilja õhtul, üllatab ta inimesi, kes hakkavad pärima: „Kuhu Kuu kadus? Alles ma nägin seda eelmisel ööl ja nüüd on ta kadunud.”
Kahanev Kuu tekitab ka hulgaliselt küsimusi paistmisest päeva ajal. Ent on ju üsna loomulik, et kui Kuu tõuseb hilja öösel, siis ta loojub pärast päikesetõusu. Tegelikult võib mõned päevad pärast täiskuud näha kahanevat Kuud varahommikul kahvatusinise taeva taustal läänekaarde liuglemas.
Kahanev poolkuu
Kahanev poolkuu paistab taas poolenisti valgustatuna. Ta tõuseb südaöö paiku, on kõige kõrgemal taevas koidikul ja loojub keskpäeva aegu. Kahaneva poolkuu aeg jõuab kätte kolm nädalat pärast Kuu loomist.
Kui vaadata Kuule, Maale ja Päikesele ülaltpoolt, on Kuu taas täisnurga all Maad ja Päikest ühendava joone suhtes. Kuu on nüüd läbinud kolmveerand oma teest ümber Maa, mõõdetuna ühest Kuu loomisest teiseni.
Väga põnev on vaadelda Kuu viimast veerandit kohe pärast Kuu tõusmist südaöö paiku. Just siis on Kuu kumerusega allapoole, enam-vähem silmapiiri suunas. Miks see on nii? Sest südaöösel on Päike, mis poolkuud valgustab, otse meie jalgade all, järelikult ka Kuust allpool.
Viimane veerand ehk vanakuu
Pärast kahaneva poolkuu faasi hakkab Kuu taevalaotuses taas märgatavalt Päikesele lähenema. Kuu viimasest veerandist edasi märkab aina vähem inimesi Kuud päevaajal, sest päikesevalgus on kuuvalgusest palju eredam.
Kahanevat kuusirpi kutsutakse vahel ka vanakuuks. See on nähtav idataevas enne koitu. Nüüd on Kuu teinud peaaegu täisringi oma teel ümber Maa, mõõdetuna Kuu loomisest järgmise Kuu loomiseni. Kuna Kuu on jälle Maa ja Päikesega peaaegu ühel joonel, on Kuu valgustatud päevapool taas suuremalt jaolt meist eemale pööratud. Me näeme vaid tillukest osa Kuu päevapoolest, kuusirpi. Igal hommikul enne koitu läheneb Kuu päikesekumale, sest ta liigub oma teel ümber Maa ida suunas. Me näeme üha vähem ja vähem Kuu päevapoolt ja sellepärast jääb kuusirp idas enne koitu iga päevaga aina peenemaks.
Ehkki Kuu tõuseb idas päev päeva järel, ei näe enamik inimesi seda Kuu faasi, kui nad just väga vara üles ei tõuse. Kui Päike tõuseb ja taevas muutub aina heledamaks, haihtub päevavalgusesse kahaneva Kuu sirp. Nüüd on Kuu nii lähedal Maa-Päikese joonele, et päikesekuma uputab õhukese Kuu valgusesse.
Siiski on kahanev kuusirp seal üleval peaaegu kogu päeva vältel, liikudes Päikese ees üle taevalaotuse ja loojudes läänes mõned tunnid enne Päikest.
Mikk Sarv „Kuu“, kirjastus Varrak
