Kuu faasid: kui on näha parem pool, on tegu kasvava Kuuga, kui pahem pool, siis on kahanev Kuu
Kuu faas ehk nägu on see, kuidas me Kuud Maa pealt näeme. Sõna „faas” on algselt pärit kreekakeelsest sõnast φαίνειν, phainein, mille tähenduseks on „näitama”, „nähtavaks tegema”. Milline osa Kuust on valgustatud, oleneb Kuu, Maa ja Päikese omavahelisest asendist ning muutub sedamööda, kuidas Kuu ümber Maa tiirleb. Erandiks on üsna harva esinevad kuuvarjutused, kus valgustamata on osa Kuust, mõnikord isegi terve Kuu. Siis langeb Maa vari Kuule ja võib täielikult varjata päikesevalguse. Kuu on Maa poole pööratud kogu aeg sama küljega, Päikese poole aga erineva küljega, mistõttu muutub tsükliliselt see, milline osa Kuu pinnast on valgustatud. Maalt on nähtav pool Kuust, teine pool Maale ei paista. Olukorda, kus kogu nähtav Kuu osa on valgustatud, nimetatakse täiskuuks. Olukorda, kus kogu nähtav Kuu osa on valgustamata, nimetatakse Kuu loomiseks. Ülejäänud faasides on nähtavast Kuust valgustatud vaid osa. Valgustatud ja valgustamata osa piiri planeedi või planeedi kaaslase pinnal nimetatakse terminaatoriks.
Kuu faasid muutuvad tsükliliselt. Tsükli pikkus on 29 päeva, 12 tundi ja 44 minutit ehk 29,53 päeva. Seda ajavahemikku nimetatakse ka Kuu ööpäevaks ehk sünoodiliseks kuuks. Sünoodiline kuu on pisut pikem kui aeg, mis Kuul kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa, sest Maa tiirleb samal ajal ka ümber Päikese.
Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: kui Kuust on näha parem pool, on tegu kasvava Kuuga, kui pahem pool, kahanevaga. Parem ehk hüva käsi on rahva traditsioonides seotud kasvamise ja lisandumisega, vasak ehk kurakäsi aga kahanemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral.
Kuu faase võib kindlaks teha ka järgmiselt: kui Kuu kasvab ehk nähtavat osa tuleb juurde, meenutab ta J-tähte, mis võiks seostuda sõnapaariga „juurde kasvama”; kui Kuu kahaneb, on näha tema teine pool, mis meenutab C-tähte.
Enamik inimesi vaatab taevasse harva, ja kui nad seda mõnikord teevadki, ei tunne nad ära, kas taevas on kasvav või kahanev Kuu. Siis on abiks vanasti lastele õpetatud trikk. Kui tõmmata kasvava Kuu sirbist pahemale kriips, moodustub p-täht, mis võiks tähistada sõna „paisuma”. Kui tõmmata kriips kahaneva Kuu sirbist pahemale, moodustub k-täht, mis võiks tähistada sõna „ kahanema”. Vene keeles on asi lihtsam: p tähenduseks on растет (kasvab) ja c tähenduseks on старый (vana).
Kuu faasid protsentides saab teada efemeriidist – tabelist, mis esitab Päikese, Kuu, planeetide või muude liikuvate taevakehade näivad asendid taevas teatud ajahetkel Maa teatud punktis. Seda teavet pakuvad ka näiteks veebilehed ilm.pri.ee või astronoomia.ee. Ilm.pri.ee veebilehel eristatakse järgmisi Kuu faase: Kuu loomine, noorkuu, kasvav Kuu, täiskuu, kahanev Kuu ja vanakuu.
Kui Kuu paistab madalal silmapiiri kohal, on see näiliselt hiigelsuur. Sama juhtub ka teiste taevakehadega: Päike paistab loojangul ja koidikul palju suuremana kui kõrgel taevas, samuti tunduvad tähtkujud silmapiiri lähedal olema hiigelsuured. Selle põhjustajaks on paks ja jahe õhukiht, mis silmapiiril olevate taevakehade suhtes toimib nagu suurendusklaas.
Neli Kuu faasi kalendrites, kaheksa entsüklopeedias
Miks on kalendrites neli Kuu faasi – Kuu loomine, esimene veerand, täiskuu ja viimane veerand? Need tähistavad nelja punkti Kuu teekonnal ümber Maa.
Kuu loomine on hetk, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel. Esimene veerand on hetk, kui Kuu on liikunud Maad ja Päikest ühendavast mõttelisest joonest ühele poole kõige kaugemale kõrvale. Täiskuu on hetk, kui Maa on Kuu ja Päikese vahel. Ja viimane veerand on hetk, kui Kuu on liikunud Maad ja Päikest ühendavast mõttelisest joonest kõige kaugemale teisele poole.
Põhjust, miks just need neli hetke on leidnud tee kalendritesse, võib vaid oletada. Millegipärast on lääne kultuuriruumis tavaks terviku jagamine neljaks, näiteks jagatakse täistund veerandtundideks, pallimängud veerandaegadeks ja veerandfinaalideks. Kuu neljaks jagamist võib leida juba 5. sajandil eKr Babülooniast, kust arvatavasti on alguse saanud ka seitsmepäevane nädal.
Entsüklopeediates kirjeldatakse kuutsüklit siiski täpsemalt, mitte ainult nende nelja ajahetkena, vaid pigem kaheksaosalisena.
Kaheksa Kuu faasi taevas
Lisaks kalendrisse märgitud neljale Kuu faasile ehk näole eristatakse veel nelja kuufaasi, nii et kokku on neid kaheksa: Kuu loomine (Kuud ei ole näha), noorkuu, poolkuu (esimene veerand), kasvav Kuu, täiskuu, kahanev Kuu, poolkuu (viimane veerand) ja vanakuu. Need on heaks orientiiriks muude ja täpsemate jaotuste määramisel. Kui käsitleda faasi ajaperioodina, siis tähistavad mõisted „Kuu loomine”, „poolkuu (esimene veerand)”, „täiskuu” ja „poolkuu (viimane veerand)” tegelikult Kuu erinevaid nägusid, mitte ajavahemikke. Ajavahemikeks ehk tõelisteks faasideks on noorkuu, kasvav Kuu, kahanev Kuu ja vanakuu.
Lääne kultuuriruumis on Kuu neljaks põhiliseks faasiks esimene veerand, täiskuu, viimane veerand (mida teatakse ka kolmanda veerandina) ja noorkuu. Sellise jaotuse järgi loetakse täiskuu ajaks aega esimesest veerandist täiskuuhetkeni ja noorkuu ajaks aega viimasest veerandist Kuu loomishetkeni. Kuu täpsemal kirjeldamisel jagatakse Kuu siiski väiksemateks ajaühikuteks. Meie oma pärimuses on Kuud tajutud kuuenäolisena. Raske öelda, kas sellel on ka seos sõna „Kuu” ja arvu „kuus” sarnases kõlas või on tegemist lihtsalt talupojatarkusega, mis töödes ja tegemistes püüdis luua mõistliku korrastatuse.
