Mis haigus see on, kui külmaga muutuvad sõrmed ja varbad valgeks?

„Kui on külm, muutuvad mu üüratult külmakartlikud sõrmed lumivalgeks. Kord läheb vaid üks valgeks, siis hoopistükkis paari sõrme ots, siis kõik jne. Olenevalt siis sellest, kui kaua sõrmed külma kannatama peavad. Talvel esineb seda ka varvaste piirkonnas ja siis on see sage nähtus − vahel igapäevane ja isegi mitu korda päevas,“ kirjeldab noor naine Helemai oma ajaveebis.

Muudel aastaaegadel esineb seda tal paar korda kuus kuni paar-kolm korda nädalas. Taastudes muutuvad sõrmed sinakaks, hiljem punakaks.
Selle haiguse puhul tekib sõrmede ja varvaste väikestes arterites spasm ning verevarustus katkeb.

Raynaud` haiguse tunnusega käsi. Foto Wikipedia.

Pikka aega arvas sportlik Helemai, et tegemist on kehvast verevarustusest põhjustatud hädaga, ent enam kui aasta tagasi sai ta teada, et vaevusi põhjustab Raynaud’ fenomen.
Sel puhul tekib teadmata põhjusel, kuid sageli külma mõjul tavaliselt sõrmede-varvaste väikeste arterite ahenemine ehk spasm ja nimetatud kehapiirkonna verevarustus ajutiselt katkeb. Kui atakk järele annab, hakkavad sõrmed-varbad punetama ja normaalne värvus taastub.
Atakkide ajal võib verevarustuseta jäänud kohas tunda nn sipelgate jooksmist, vahel kaasneb vaevava külmatundega ka valu.

Külmale ülereageerimine

Ida-Tallinna keskhaigla veresoontekirurgi Veronika Palmiste sõnul on tegemist närvisüsteemi ebaadekvaatse reaktsiooniga temperatuurimuutustele. „Inimene on püsisoojane. Organism tahab end soojas hoida ja külma kätte minnes veresooned ahenevad, et mitte kehast sooja ära anda,” kirjeldas Palmiste ja lisas, et käte-jalgade külmetamine, kui neid soojas ei hoita, on tegelikult keha loomulik reaktsioon. Raynaud’ fenomeniga on tegu siis, kui see avaldub eelkirjeldatud spasmidena. Külm on veresoonte spasmide tekkes kindlasti oluline tegur, ent veresooned võivad ajutiselt aheneda ka emotsioonide mõjul. Samuti võib Raynaud’ fenomen kaasneda ateroskleroosi või reumaatiliste haigustega.
Kergemakujulise Raynaud’ fenomeni puhul ei pruugi vaevused kuigi suured olla ja piirduvad ebamugavustundega. Sageli teavad inimesed ise, kuidas spasme vähendada, ja peamine abinõu külmast tingitud atakkide korral on soojus. Riietu soojalt, kanna mütsi, pakse kindaid, sokke, sooje jalatseid.

Otsest head ja toimivat ravi ei olegi

Kindad võib ju kasvõi kümne soojakraadi juures kätte panna, kui sellest atakkide ärahoidmiseks abi on,” tõdes doktor. Käsi-jalgu võiks püüda ka temperatuurimuutustega harjutada, tehes neile vaheldumisi jaheda ja sooja vee vanne. „Sooja vee temperatuur võiks olla 40 kraadi, jahedal 32−33,” selgitas Palmiste. Väga suurt temperatuurivahet pole tarvis tekitada.
Leidub neidki, kes on abi saanud hõlmikpuu ekstraktist.
Mõnele naisele on ajutist leevendust toonud rasedus, ent pärast sünnitust kaebused tavaliselt naasevad.
Ega otsest head ja toimivat ravi sel puhul olegi. Arst tõdes, et kuigi tema vastuvõtule pöördub aeg-ajalt samuti Raynaud’ fenomeni kaebusega patsiente, ei saa veresoontekirurg neid aidata. Peamine soovitus on eelkirjeldatud abinõud. Kindlasti ei tohi suitsetada, sellega tehakse endale üksnes karuteene, sest nikotiin ahendab omakorda veresooni ja süvendab haiguse kulgu. Seetõttu ei sobi ka e-sigaret.
Ei maksa ka unustada, et Raynaud’ fenomen kaasneb reumaatiliste haigustega,” nentis doktor. „Kui Raynaud’ fenomenile viitavad kaebused tekivad äkki, on mõtet rääkida perearstiga – äkki on põhjust reumatoloogile minna.”
Arsti sõnul võivad käte-jalgade külmatunnet põhjustada ka lülisambaprobleemid, ent sellisel juhul on käed-jalad katsudes soojad. „Raynaud’ fenomeni korral on käed-jalad tõesti külmad,” viitas Palmiste.
Kuna enamasti ei põhjusta see fenomen muud kui külmetavaid käsi-jalgu, pole vaja eriliselt muretseda. Peamine on mitte asjale hoogu juurde anda. Tõenäoliselt ei sobi selle fenomeniga inimestele ka jahedas töötamine.

Allikas: Eesti Päevaleht