44aastane naine pärast lahutust: ei mingit kooselu enam
Kui nende poeg lõpetas gümnaasiumi ning välismaale tööle ja seiklema sõitis, sai Piret äkki paari nädalaga aru, et niisugusel ilma läheduseta kooselul pole mingit mõtet. Mees aga sai tema ärakolimise jutu peale väga vihaseks. Ta lausa jahmus. Ta ei mõistnud üldse, miks ometi tahab Piret nende abielu lõhkuda, kui kõik on nii hästi.
Küllap ei tahtnud mees oma mugavustsoonist välja kukkuda. Aga asi polnud ainult harjumuses. Piret taipas, et esiteks käib tema ärakolimine väga mehe au pihta. Kuidas saab ometi üks naine hüljata nii väärt mehe? Naine lihtsalt ei tohi nii teha!
Asjad läksid päris inetuks siis, kui Piret teatas, et tahab ametlikku lahutust ja poolt maja maksumusest. Mees kaotas täiesti enesevalitsuse. Ta mustas Piretit kõigi sõprade ja tuttavate ees, nimetades teda nii joodikuks kui narkomaaniks, kes pressib raha välja ja tahab oma seadusliku mehe kodust ilma jätta.
Mees venitas kohtuprotsessi kõikvõimalike nippidega ja samal ajal läks mustamiselt üle meelitustele, lubades Piretile osta nii korteri kui auto. Saatis isegi fotosid ja Piret nägi, et need maksid väga palju vähem poole maja hinnast, mis oli umbes 150 000 eurot. Piret ikka imestas, kui naiivseks mees teda peab. Ta vastas alati rahulikult, et küll ta oskab ise endale väga sobiva korteri ja auto osta, kui pool maja rahast kätte saab.
Mehe vingerdamine ja kohtuprotsessi venitamine kestis kaks aastat, aga lõpuks sai Piret ikka selle, mis seadusega talle kuulus – pool maja rahast. Kust mees selle raha võttis, seda ei tea Piret tänapäevani, sest maja jättis mees endale ja nüüd elab ta seal uue elukaaslasega.
Kuna asja ajas Pireti advokaat, siis ta eriti kõiki neid inetusi ja tagasilööke oma hinge ei lasknud. Üürikorterites elamine tüütas küll jäädavalt ära.
Kui sai teatavaks, et Piret on üürikorteris elav vaba naine, hakkas mitu mehe sõpra või lihtsalt tuttavat temaga flirtima, abi pakkuma, välja kutsuma. Kahe mehe tuttavaga tekkisid tal ka intiimsuhted. Aga miks mitte, kui nendega on koos tore olla, ütles ta endale. Teda ei häirinud sugugi, et need mehed olid abielus. Aga miks tema nende suhte pärast muretsema peaks? Kuna nad olid abielus, siis nad ilmselt oma vallutusega ka ei uhkeldanud. Piretile poleks sugugi meeldinud, kui tema seiklused suurele seltskonanle teatavaks oleks saanud. Õnneks ei saanud, sest oleks ta mees lahutusprotsessi ajal neist seiklustest kuulnud, oleks ta Pireti liiderlikkuse kohe teemaks võtnud.
Piret lihtsalt nautis elu ja uut magusat vabadust. Üks mees nädala keskel, teine nädalavahetusel. Mida nad kodus rääkisid, polnud Pireti asi. Murelikumaks läks elu siis, kui ühe Pireti partneri sõber naisesse tõsiselt armus. See oli korralik ja tubli lahutatud mees, kellega iga teine naine oleks küllap tahtnud abielluda, aga ta lihtsalt ei tõmmanud Piretit kui mees. Piretil oli väga ebamugav vaadata armunud meest, kellele ta mitte midagi ei saanud vastu pakkuda. No ühe öö oleks saanud pakkuda, aga ööde jaoks leidus atraktiivsemaid mehi, pealegi rääkis too ikka kooselust ja abielust. Piretil oli mehest tõsiselt kahju. Ja siis tarvitaski Piret esimest korda seda lauset, et kooselu lihtsalt ei mahu tema ellu ja tema ei hakka enam kunagi kellegagi koos elama. Nii oli mugav mehele ära öelda.
Kui abielu lahutatud ja ekskaasalt raha kätte saadud, ostis Piret endale ilusa korteri ja täiesti uue auto. Korteri sisustamine oli puhas nauding! Üksi veedetud õhtud uues värskelt sisustatud kodus olid puhas nauding! Vabadus! Sel ajal sai talle lõplikult selgeks, et sellesse korterisse ei koli ükski mees. Ei mingit kooselu enam!
Piret sattus oma vabadusest täiesti joovastusse. Lihtsalt teengi ainult seda, mida ise tahan, otsustas ta. Kutsun külla selle mehe, keda tahan. Ja hommikul saadan ära. Talle meenus neiueas Soome TVst nähtud film "Emmanuelle", mida nad said sõbrannaga koos vaadata, sest vanemad olid suvilas. Filmi erootika ja vabameelsus olid nii kõditavad, et ta neelatas pidevalt terve filmi jooksul ja pärast selle lõppu istusid nad kaua sõnatult.
Vaat nüüd lõpuks elangi nii, mõtles ta. 44aastaselt! Ei mingeid kohustusi ega ilusaid sõnu. Pireti kaks partnerit, abielumehed, leidsid endale mingi aja jooksul nooremad sõbrannad. Piret ainult muigas selle peale ja leidis ka endale nooremad partnerid. Muidugi olid ka nemad abielus, sest ega kenasid, terveid, tarku ja vaimukaid mehi ole kuskil ripakil. Piret avastas, et kaks partnerit paralleelselt on tema jaoks sobiv rütm: üks nädala keskel, teine nädalavahetusel. Kui üks neist hakkas kurtma, et naine vist aimab midagi ja ta peaks oma naisele nüüd mingi aja rohkem tähelepanu pöörama, mängis Piret solvunut ja teatas, et nad ei kohtu enam. Tegelikult Piret ei mänginud solvunut, vaid oligi väga solvunud. Mulle pole vaja sellist meest, kes mu koju mõttes oma naise kaasa toob, mõtles ta.
Piret jaksas ikka veel imestada, kui palju ta 44aastasena meeste pilke püüdis. Abielus olles polnud ta seda üldse märganud. Kas ta saatis meestele enda teadmata signaale, et temaga pole mõtet üritada? Ja nüüd saatis signaale, et on mõtet üritada?
Igatahes järgmisena püüdis selle signaali kinni Piretist paar aastat vanem lahutatud miljonär Igor, kelle kodus Piret hakkas nädalavahetusi veetma. Mees kippus küll alkoholiga liialdama, aga muidu olid need kuninglikud nädalavahetused sauna, basseini ja imeliste roogadega. Vahel sõitsid nad koos Soome või Rootsi. Teisipäeviti või kolmapäeviti käis Pireti juures endiselt noor armuke.
Kõik teadsid Piretit kui tublit ja kena müügiesindajat ning toredat ema oma tütrele ja pojale.
Oma päriselust rääkis ta ainult kõige lähedasemale sõbrannale, sest vahel tekkisid tal oma liiderlikkuse pärast süümepiinad ja siis oli vaja kellelegi südant puistata. Süümepiinad tekkisid Piretil ka siis, kui Igor äkitselt ühel õhtul küsis, kas see pole ebaaus, et Piret pole talle oma teisest mehest rääkinud.
Piret mõtles kaua, kes talle rääkis, sest mees ei öelnud seda. Või ta jälitas? Tegelikult polnud vahet, aga Igori teadmine mõjus ehmatavalt. Tal oli piinlik, sest mees suhtus temasse suure austusega ja oli ka enda juurde elama kutsunud. Nad sobisid hästi ja Piretil oli mehega koos tore olla, aga ta ei soovinud rohkemat. Ta pidas vabadust tähtsamaks perenaise ja elukaaslase rollist.
Pireti muretu Emmanuelle´i-elu sai siiski löögi. Ta kartis, et ei saa enam noort armukest pidada, sest siis oleks tal Igori ees häbi. Asi polnudki selles konkreetses armukeses. Ta tundis end ebamugavalt, et peab oma elu muutma mingi mehe pärast. Oli hetki, kus ta mõtles mõlemaga suhted lõpetada ja otsida uue mehe või mehed. Enne otsustas ta siiski Igorile ausalt rääkida, mida ta tunneb.
Mehe vastus oli šokeeriv. "Sa ei pea ju midagi muutma, sa võid koos temaga siin käia, ma arvan, et meil oleks kolmekesi väga vahva. Kas sa pole kunagi niisugustest asjadest mõelnud?"
Muidugi Piret teadis, et seda tehakse, ja oli näinud, kuidas internetis grupiseksi partnereid otsitakse nii kolmekesi kui neljakesi seksimiseks. Ta polnud kunagi mõelnud ise proovida, aga kui kujutles nüüd oma teist armukest sinnasamasse Igori kõrvale, polnud see üldse võõrastav. Miks mitte proovida? Võõrastav ei olnud ka noorele armukesele sellist ettepanekut teha. Too oli kohe nõus, nagu poleks see tal esimene kord.
Nii algasidki nende õhtud kolmekesi. Vahel kutsub Igor neljandaks oma kunagise sõbranna. Kõige rohkem imestab Piret selle üle, et tal ei ole mingeid süümepiinu ja et pole tekkinud mingeid negatiivseid emotsioone. Kuni kõigile sobib, miks mitte?
