Reuma ehk luuvalu ehk jooksva – mis haigus see on?
„Reuma on vanakreeka keelne sõna, mis tähendab voolamist, näiteks nii jõe kui ka väehulkade voolu,“ selgitab doktor Peets. „ Vanasti arvati, et haigused tekivad siis, kui neli kehamahla – veri, lima, kollane ja must sapp – voolavad vales vahekorras. Kui kuskil koljus tekkiv lima alla valgub ja liigesesse koguneb, tekib sinna turse. See oli niinimetatud humoraalne haigustekketeooria (humor – kreeka k vedelik). Seetõttu omandas sõna „reuma“ veel ühe tähenduse – valu. Keskajal oli ligi nelikümmend reuma ehk valu liiki, näiteks hambareuma.
19. sajandil, kui alles hakkas tekkima aimdus liigesehaiguste tegelikest põhjustest, kinnistus sõna „reuma“ mitme haiguse nimesse, näiteks reumaatiline palavik, reumatoidartriit. 19. sajandil rajas Rudolph Virchow rakuõpetuse: iga rakk pärineb teisest omasugusest rakust ja haigus algab muutustest rakus. Liigeseturse tekib sellest, et liigesekesta rakud eritavad liigeseõõnde liigset vedelikku. Virchowi õpetus on tänapäeva tõenduspõhise arstiteaduse alus ja nelja kehamahla enam kõigis haigustes ei süüdistata. Reuma on jäänud aga käibele kui valu, peamiselt luu- ja liigesevalu üldmõiste, mille maakeelseteks vasteteks ongi olnud luuvalu, jooksva, lendva.
Võiks öelda nii, et muutliku iseloomuga liigesevalu ehk jooksva ehk reuma on reumaatiliste haiguste üks põhilisi tunnuseid. Reumaatilisi haigusi on ühtekokku üle saja ja kõige üldisemalt saab neid liigendada põletikulisteks ja mittepõletikulisteks, üld- ja paikseteks haigusteks.“
Millised on Eestis enim levinud põletikulised liigesehaigused?
On selliseid liigesepõletikke, mis kohase raviga paranevad ära, näiteks reaktiivne artriit (kui inimesel on mõni nakkushaigus väljaspool liigeseid) või ka infektsioosne artriit – mädane liigesepõletik, kui haigustekitajad on liigese sees.
Reaktiivne artriit on peamiselt noorte ja nooremas keskeas inimeste haigus. Mõned liigesepõletikud ägenevad korduvalt, kuid väga ägedad haigushood on lühikesed ja vaibuvad esimestel haigusaastatel mõne päevaga. Need on tingitud kristallidest, näiteks kusihappest.
Kusihappest tingitud kristallartriit on podagra, mis võib alata üsna noorelt, aga ka kesk- või vanemas eas.
On ka kroonilisi, eluaegse kuluga liigesepõletikke, mille õigeaegne ja kohane ravi võib päästa liigeste tuleviku. Need on autoimmuunsed haigused, mille põhjus on pärilikkuse ja keskkonnategurite koosmõju. Autoimmuunne tähendab, et inimese enda immuunsüsteem ründab liigeseid. Selline on reumatoidartriit – moondav hulgiliigesepõletik, ja ka juveniilne ehk noorte artriit, mis osal haigetest võib jätkuda ka täiskasvanueas.
Kroonilise kuluga on ka spondülartriit – lülisambapõletik. Liigesepõletik tähendab ennekõike seda, et liiges on liigutustel valus, jäik ja turses. Tähendab, liigeseõõnes on vedelik. Ka artrooside, liigesekulumuste korral võib liiges aeg-ajalt tursuda, kuid see on suhteliselt lühiaegne ja põletik ei ole artroosi puhul peamine. Liigesevaevustega võivad kulgeda ka põletikulised sidekoehaigused, näiteks luupus, ja vaskuliidid ehk veresoontepõletikud. Liigeseturse põhjusi on muidugi veel terve hulk.
Inimene ei pea ennast ise diagnoosima hakkama, aga mis on need vihjed või ohu märgid, mis viitavad, et võiks arsti juurde minna?
Üldiselt peaks igaüks pöörduma perearsti poole kohemaid, kui esmakordselt elus tekib „iseenesest“ liigeseturse ja -valu. Või näiteks kui teretamise käepigistus on sõrmenukkide kohalt valus. Või kui äkitselt on liigesed hommikuti jäigad kauem kui 30 minutit. Lülisambapõletiku tunnuseks on alaseljavalu, mis äratab enne äratuskella, niisiis hommikupoole ööd. Oluline on teada, et liigesepõletike vaevused on tugevamad hommikul, liigesekulumuse vaevused aga õhtul.
Mis vanuses on liigesepõltikke kõige rohkem? Kas on õige, et vanemas eas „peavadki liigesed valutama“?
Igas vanuses võivad olla omamoodi tervisehädad. Liigesepõletikku võivad kahjuks haigestuda isegi imikud. Reumatoloogide patsientide seas on küllaltki palju noori. Kroonilisi liigesehaigusi on kõige rohkem muidugi eakatel, sest viimaks jõuavad ju kõik haigestunud vanemasse ikka. Ja on ka palju mittepõletikulisi liigesehaigusi. Tõsi on, et liigesed kuluvad: kõhrekiht aastatega õheneb ja liiges moondub. Kõhrekulumise esimesi märke võib täheldada juba kahekümnendates eluaastates. See kulgeb väga aeglaselt. Artroosist ehk liigesekulumusest tingitud vaevused ilmnevad vanuses „üle neljakümne“. Nii et väike tõetera on sees selles naljakeses, et kui oled üle neljakümne, ärkad hommikul üles ja mitte kuskilt ei valuta, siis sa ei ole elus. Liigesekulumuse vaevusi on tõsisemalt tunda pärast kuut- või seitsetkümmet eluaastat: koormusel, näiteks kõndides või mõne töö juures jäävad mõned liigesed valusaks. Sage on põlve- ja puusaliigeste artroos, aga kiiremini kuluda võivad ka näiteks suurvarba või pöidla tüviliigesed. Ja selg. Ja kael. Inimeseks olemine, tagajalgadel kõndimine, koolipingis istumine, raamatute või arvuti lugemine, tööriistade ning muude väärt asjade haaramine – kõik see kulutab liigeseid. Näiteks eakatel kaladel on hoopis teistmoodi liigesevaevused. Aga liigesekulumus ei tähenda paratamatuid valusid. Inimeste valutundlikkus on erinev ja on kõrges eas inimesi, kes liigeste üle üldse eriti ei kurda. Seega võimete ja teatud eakohaste piirangutega on mõistlik arvestada. Tugevama valu puhuks on suur valik valuravimeid. Tõsi, neil on ka hulk võimalikke kõrvaltoimed, kuid enamasti ikka leidub sobiv ravim.
Mis siis saab, kui liigesed „ära kuluvad“?
Ärakulunud liigesed, näiteks põlved või puusad, küünar- või randmeliigesed, saab välja vahetada, asendada tehisliigesega. Meie ortopeedid teevad seda meisterlikult. Kahjuks kõiki liigeseid proteesida ei saa, pole välja töötatud sobivaid proteese. Enamikul jätkub liigeseid siiski kogu eluks.
Mis on liigesehaiguste riskitegurid? Kas meie kliima soodustab liigesepõletikke?
Liigesepõletike riskiteguriks on infektsioonid, mis võivad vallandada pikaajalise haiguse. Aga kõiki nakkusi ei ole võimalik ära hoida, nii nagu ka pärilikkust ei saa valida.
Meie ilmastik otseselt liigesehaigusi esile ei kutsu, kuigi niiske ja jaheda ilmaga on liigesed võib-olla valusamad. Arvatakse, et suurematel laiuskraadidel on rohkem põletikulisi haigusi, sest pool aastat on siin jahe ja pime ning nahk ei saa küllalt päiksevalgust, seega napib D-vitamiini, millel on muuhulgas põletikku ennetav ja muide ka vähivastane toime.
Kroonilised liigesepõletikud ägenevad kevaditi ja sügiseti, nii nagu ammu on teada, et liigesevalu ennustab ilmastikumuutust. Liigesekulumuse ja omandatud liigesemoonete üheks riskiteguriks on liigeste traumad ja ülekoormus. Oma kehalisi eeldusi ja sporditraumade riski tuleks kaaluda elukutselise või harrastusspordiala valikul. Põlvedele ja pöidadele võib teha palju halba jooksmine asfaldil. Vale töö- ja magamisasend toob kaasa tõsiseid muresid lülisamba kaela- ja nimmeosas. Kõrged kingakontsad ja kitsad kinganinad on süüdi eespöia moonetes, millest tuntuim on väljapöörd-suurvarvas. Kingamood teeb naiste jalad haigeks, sellest on kahju. Kuid meestele meeldimine on vist tähtsam.
Mida ise teha, et pääseda neist haigustest või neid vähemalt võimalikult kaugele lükata?
Me pole veel rääkinud osteoporoosist ehk luuhõresusest, mis on vanema ea luumurdude põhjus. Kui eluaeg palju liikuda, parajalt päevitada, tarvitada kaltsiumirikast toitu ja vanemas eas kaltsiumi ja D-vitamiiniga toidulisandeid, on luud tugevamad. Paiksed põletikud tuleb välja ravida, et need ei muutuks pikaajaliseks ega tooks immuunsüsteemi vahendusel kaasa teisi haigusi. Lastel on ohtlik krooniline kurgumandlipõletik, noores täiskasvanueas sugulisel teel levivad haigused, kesk- ja vanemas eas näiteks hambajuurealused põletikud. Ja oma liigeseid tuleks kasutada mõistlikult, vältides traumasid ja pikaajalist ülekoormust. Kui aga näiteks reumatoidartriit on kord alanud, siis on tervisele kõige parem viivitamatult pöörduda arsti poole, kes alustab kohast ravi.
Aga kui haigus käes, millised on siis sportimisvõimalused?
Liigesehaigetele sobib jalgrattasõit, ujumine ja ballitants. Malet võib ka mängida, kui õigesti istuda. Väga kasulik tegevus on jalutamine või ka kiire kõnd õigetes jalatsites, vajaduse korral tallatugedega. Väga tervislikud on metsateed, sealt leiab ka palju rõõmsamaid mõtteid kui Artur Kapi kuulsas laulus.
Kuid mitte ainult sport pole vajalik. Loodus ja kaunid kunstid on tervisele samuti väga tähtsad. Kogu tervist mõjutab eluhoiak. Praegu räägitakse palju positiivsest mõtlemisest, mis mulle tundub imelik, sest see sõna meenutab posimist. Miks peaks nii tähtis mõiste meie emakeeles olema ladinakeelne? Heameelne mõtlemine on see, mida me vajame!
Milline on liigesepõletike ravi? Kas neid saab ka välja ravida?
Podagra puhul kasutatakse kusihappe teket ja eritamist mõjutavaid ravimeid ning peetakse kohast dieeti. Reumatoidartriidi, lüliasambapõletike ja juveniilse artriidi korral määratakse niinimetatud haiguskulgu mõjustavaid ravimeid, mis vähendavad põletikuvalmidust immuunsüsteemis. Need ravimid on väga tõhusad, kui neid õigesti kasutada.
Inimesed sageli kardavad ravimeid ja küsivad, kas tablette vähendada ei saaks. Paljud eelistavad „loodusravi“ ja kahetsevad alles aastate pärast, kui osa liigeseid on hävinud. Loodusravi on autoimmuunsete artriitide vastu võimetu ja ravimid on seda tõhusamad, mida varem ravi algab. Reumatoidartriit võib aastateks täiesti peitu pugeda, kui asjakohane ravi algab esimese kuue haigusnädala jooksul. Ja patsiendile tuleb selgitada, et karta tuleb haigust, mitte selle ravimeid.
Eestis saab ravida krooniliste liigesepõletike raskemaid vorme ka bioloogiliste ravimitega. Bioloogiline tähendab seda, et neid ravimeid toodavad elusrakud äärmiselt tehislikes tingimustes. Aga kui ei ole parajalt palju ravimeid, siis on palju haigust ja liigesed hävivad.
Ägedat liigesepõletikku saab kiiresti leevendada liigesesüstidega.
Liigesehaiguste ravi ei piirdu siiski ainult ravimitega. Raske on ülehinnata taastusravi tähtsust kõigi liigesehaiguste kõigis haigusjärkudes. Kõige tähtsam on õige võimlemine, mida õpetab füsioterapeut. Taastusravi vähendab valu, parandab liikuvust ja toimetulekut. Taastusravi määrab taastusarst.
Kas olete rahul sellega, kuidas te reumatoloogina saate praegu liigesehaiged ravida?
Jah, väga. Mitte kunagi inimkonna ajaloos ei ole liigesepõletike ravi olnud nii tõhus. Aga nagu kunagi doktor Faust, peaksime ka meie taipama oma inimlike võimiste piire. Need laienevad üha, kuid kõiki haigusi ennetada ja silmapilkselt välja ravida ei suudeta vist kunagi. On haigusi, mis häirivad elu, ja haigusi, mis lõpetavad elu, ja on haigusi, mis järgnevad pikale elule. Igavest elu ei ole vaja leiutada, see on olemas algusest peale: põlvkonnale järgneb põlvkond, nii nagu kevadele järgneb kevad. Elu voolab – nagu reuma.
Doktor Tõnu Peets rõhutab, et kohemaid, kui tekib liigeseturse ja -valu, tuleks pöörduda perearsti poole.
Elukiri
