"Koerhaldjas Mia": vahel on haldjaid appi vaja
Detsembri alguses toimub Nordea Kontserdimajas 4 lastemuusikali “Koerhaldjas Mia” etendust. Mis selles siis nii erilist on? Esiteks on see võimalus vanavanematel minna oma laste ja lastelastega koos välja, nautida helget ja rõõmsat etendust, kus laulavad Getter Jaani, Emil Rutiku, Kaire Vilgats, Contra ja Kaarel Orumägi ning Kaari Sillamaa Muusikaliteatri lapsed.
Mõned asjad elu tulevad pärast hoolikat planeerimist ja pikka sihipärast tööd. Mõned lihtsalt juhtuvad. Mõlemal juhul on võimalus, et juhtub hea või halb, olemas. Minuga juhtus üks hea asi, ma sattusin täitsa kogemata kombel haldjamaailma.
Kevadel helistas mulle Kadi Urbas, MTÜ Noor Ise-Loom eestvedaja ja küsis otse, kas mulle jõulud meeldivad. Saime kokku, jõime kohvi. Ja juba poole latte tassi pealt olin ma muinasjutus sees. Jõulude eel askeldab Eestimaal koerhaldjas Mia, kes näeb vaeva, et tuua jõulud iga lapseni. Ja selle haldja abilisteks on sadakond vabatahtlikku, kes tegutsevad aasta ringi. Nii sai minustki haldja vabatahtlik abiline.
Ausalt öeldes tundub mulle see kõik pisut uskumatu tänase päevani. Olen ikka aastakümneid jõulutunnet pere sees hoidnud. Nõuka-aja defitsiidi olude tähendas, et aasta läbi ostsin ja peitsin asju, millele peale sattusin ja mis minu arvates oleks võinud kellelegi jõulude ajal head meelt teha. Palju sa ikka emailkanne ja flanellöösärke kingid. Iseseisvusaja algusest pole enam vaja pakse kardinaid akna ette tõmmata ja jõulusära võib juba hiljemalt esimesel advendil sisse lülitada. Pere ringis jõulud on ikka ilusad, ikka sama jõulutoit, mis muul ajal eriti ei isuta, verivorst ja sült. Aga jõulud ilma verivorstita on nagu jäätiseputka ilma jäätiseta. Ometi on jõuludes midagi imelist, nii keelatud jõulude ajal kui täna. See on imeline hoituse tunne. Oma pere ja kuulumise tunne. See tunne ei kao ka aastatega, vastupidi, lapselastega veedetud jõulud on veel erilisest erilisemad.
Ja nüüd tõi Kadi mu kättpidi haldjale vabatahtlikuks. Pani mind tööle, et jõulud jõuaksid iga lapseni. Detsembri alguses toimub Nordea Kontserdimajas 4 lastemuusikali “Koerhaldjas Mia” etendust. Mis selles siis nii erilist on? Esiteks on see võimalus vanavanematel minna oma laste ja lastelastega koos välja, nautida helget ja rõõmsat etendust, kus laulavad Getter Jaani, Emil Rutiku, Kaire Vilgats, Contra ja Kaarel Orumägi ning Kaari Sillamaa Muusikaliteatri lapsed. See on põnev.
Teiseks on Mia lastemuusikal eriline, kuna see on esimene lasteetendus Eestis, kus on olemas vajalik tehnika ja tõlgid, et teatrielamuse saaksid ka pimedad ja kurdid ning vaegkuuljad. Oleks väga kahju, kui need, kellele see mõeldud, etendusele ei jõuaks.
Kolmandaks tegutsevad vabatahtlikud heade toetajatega, lisaks on käimas Hooandja projekt, kus inimesed saavad jõulutunde jõudmisele kaasa aidata. http://www.hooandja.ee/projekt/armastusega-koerhaldjas-mia-muinasjutumaalt
Ja Koerhaldjas Mia kodulehel www.koerhaldjasmia.eu saab osta kinkepileti lapsele, kelle vanematel pole võimalik seda talle muretseda. Igaüks, kes tahaks vähekindlustatud lastele jõulurõõmu pakkuda, saab osta Mia kodulehelt virtuaalse pileti, mis kingitakse lapsele. Pileti ostjale aga saadab Mia tänuhoidja.
Võib ju tunduda, et see kõik on kole keerukas. Ei ole. Ei ole keerukas hakata vabatahtlikuks ka siis, kui viimased viiekümnendad on juba kuuekümnendaks tantsitud. Ei ole keerukas ära õppida kõik need feisbukid ja hooandjad. Sellepärast, et need on lihtsalt vahendid, hea süda on meie endaga ju igasuguse riigikorra ajal pika tee maha käinud. Laseme südamel siis head tehes rõõmustada. Et jõulud jõuaksid iga lapseni. Igal aastal. Ja muuseas, kui õpetaja tahab oma lastega muusikali vaatama minna, ei pea ta kedagi koju jätma ainult selle pärast, et pole kedagi, kes jaksaks lapsele teatripileti osta. Haldjas ja tema vabatahtlikud on leidnud neid, kes hoolivad. Jõulud tulevad kindlasti. Iga lapseni, kes seda soovib.
