Mis on mälutreening ja milleks seda vaja on?

Kas te oskate nimetada päikesesüsteemi kõik planeedid õiges järjekorras? Kui mitte, siis võtke abiks lause „Minu väga musikaalne mees jutustab sõpradele uusi nalju”. Lause iga sõna algustäht on planeedi nime algustäht ja kuna planeedi nimed on kooliajast ikka teada, siis aitab selline abi nende järjekorra paika saada: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.

Algustähtede põhimõtet kasutav abilause ehk akrostik aitab mälus tuttavate infokildude järjekorda kinnitada. Akrostik peab olema keeleliselt loogiline, aga sisuliselt võimalikult jabur. Mida ogaram mõte, seda paremini see meelde jääb.
Teada planeete õiges järjekorras on meil tavakodanikena vaja ehk siis, kui peab noorematele sugulastele muljet avaldama. Hoopis igapäevasem on aga näiteks ülesanne pidada meeles asjad, mida poest vaja tuua. Tavaliselt haarame siis pliiatsi ja paberi järele. Hoopis lõbusam ja egokõditavam on aga rakendada mälutehnikat, millega poodi minnes pidada peas kinni kas või 100 nimetust.
Nõkse ja põhimõtteid, kuidas asju meelde jätta, õpetavad mälutreenerid. Eestis on spetsiaalselt vanemaealiste mälu treeneri paberid saanud enam kui 30 inimest üle riigi. Kuigi tehnikad on samad nii noortele kui ka vanadele, sest ega aju tööpõhimõte vanusega muutu, erineb vanemaealiste mälutreening noorte treeningust oma ülesehituse ja protsessi poolest.

Aeg-ajalt on vaja särtsu

Inimesele, kellel töised väljakutsed puuduvad, on mälutreeningut tarvis juba selleks, et neuronitest aeg-ajalt särts läbi lasta. Harjutustes kasutatakse teemasid, millele võibolla iga päev ei mõtle, ja nii aktiveeruvad ka need neuronite vahelised seosed, mis on seni pikka aega vaikselt tukkunud.
Näiteks toovad tänapäeva noorte moejalanõud meelde omaaegsed hitid – valged tennised, ja see viib mõtte kriidile, ja kriit tuletab meelde kirjandusklassi, ja siis tuleb meelde klassikaaslane N, kes jäi kooli lõpupeol võimlasse luku taha, ja see jälle viib mõtte esimesele elukohale, kus ei töötanud lift hästi ja ükskord tuli seal veeta mitu tundi... Kõik need kirevad mõtted tähendavad füsioloogiliselt neuronite aktiveerimist ja aktiivne neuron on tervisele sama hea kui aktiivne lihas.
Normaalse vananemisega suureneb inimese tundlikkus väliste ärritajate suhtes ehk teiste sõnadega on raskem keskenduda ja hoida oma tähelepanu sellel, mida parasjagu teed. Ilma tähelepanuta ei saa aga loota, et midagi meelde jääb. Nii ei ole vaja ajada vanuse kaela seda, et prillid pidevalt kadunud on või teel toast kööki on meelest läinud, mistarvis mul oli vaja siia tulla. Need probleemid on keskendumisprobleemid, mitte mäluprobleemid. Keskendumise parandamiseks on mälutreeneril terve kapitäis huvitavaid harjutusi.
Alustuseks toodud näites abilausest planeetide meelde jätmiseks kasutasin iseenda loodud akrostikut. Enamik abivahendeid, millega asju meelde jätta, tulebki luua igaühel ise. Teiste verbaalsed tööriistad ei pruugi kõnetada, sest igaühel meist on peas erinevad faktid ja seosed ning naljasoon ja absurditaluvus on samuti igaühel erinev. Selleks, et endale mentaalseid töövahendeid luua, tuleb kasuks värvikas sõnavara. Sõnavaraarendus on samuti mälutreeningu üks osa.
Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et vanemaealiste mälutreening paistab kõrvaltvaatajale nagu üks mäng ja naljategemine. Kõige suurem nali on aga see, et pärast pooleaastast regulaarset kooskäimist hakkad tundma, et peas justkui midagi toimub. Miski nagu liigutab. Aju liigutab.

Eestis on spetsiaalselt vanemaealiste mälu treeneri paberid saanud enam kui 30 inimest.

Tiina Tambaum on MTÜ 65.b eestvedaja ja Tallinna ülikooli Eesti demograafia keskuse nooremteadurTeavet oma piirkonnas tegutseva eakate mälu treenerite kohta saab küsida MTÜ-st 65.b, kirjutades aadressile [e-mail]