Kõige odavam viis oma maja ja koduhoovi turvalisust parandada on naabrite tundmine
Aastaid tagasi asetas pererahvas kodunt lahkudes ukse ette luua. See oli märguanne – maja on tühi, pole mõtet sisse astuda. Tänapäeval julgeb luua ukse ette asetada ehk vaid mõni vanem memm või taat külakeses, kus suitsu tuleb vaid mõnest korstnast.
Pigem liigume ikka selles suunas: mida rohkem lukke-riive, seda kaitstum on meie vara. Kui korteriuste taha jääv on turvaliselt omal kohal, siis keldrites, trepikodades ja hoovides olevad esemed on kurikaeltele märksa kergem saak.
Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude teenistuse vanem Toomas Jervson räägib, et kuigi politsei tabab iga kuu mitu korterivarast ning varguste arv näitab üldiselt pigem langustrendi, suurendab hea ja kallis ukselukk tõenäosust, et teie vara jääb puutumata. Lisaks tasub kriitilise pilguga hinnata, kui hästi on valgustatud maja ümbrus ja trepikoda. Korralik tänavavalgustus aitab turvalisust tõsta, olles sel moel varastele keerulisem sihtmärk.
Väga tõhus ja hõlbus lahendus on liikumisandur. Need säästavad elektrienergiat, suurendavad kaitstuse tunnet ja lisavad mugavust. Kui koos välisvalgustitega on paigaldatud liikumisandurid, süttivad lambid pimedal ajal automaatselt, kui keegi õuel liigub. Süttides muudavad lambid nähtavaks ka need liikujad, kellel õuele asja ei ole.
Jervsoni sõnul on elu näidanud, et suurem osa vargustest toimub just pimedal ajal ja kõrvaliste pilkude eest varjatud kohtades.
Üks selliseid varjatud kohti on kortermajade trepikojad ja keldrid. „Just nendest kohtadest varastatakse suurem osa jalgratastest ja lapsevankritest. Mõnel juhul näeb varas saaki suisa tänavalt, sest seda on näha läbi trepikoja akna. Lisaks on varaste jaoks kergesti ligipääsetav ka esimese korruse rõdu,” tõdeb Jervson.
Turvakaamera ja piirdeaed
Valgustuse parandamise kõrval on tõhusaks vahendiks turvakaamerad ja nende hoiatussildid, õpetab Jervson. Kuigi kaamerad ei pruugi vargust ära hoida, on neil kaudne mõju kindlasti olemas ning hiljem võivad need aidata ka varastele jälile jõuda. Turvakaamerate paigaldamisel tuleks mõelda aga sellele, et kehva kvaliteediga kaamerapildist pole hiljem varga tuvastamisel kasu, eriti pimedal ajal jäädvustatud kaadrite puhul. Ja lisaks turvakaameratele tuleks siiski mõelda ka varakindlustusele, sest varaste tabamine ei tähenda alati varastatud asjade tagasisaamist. Toimiva kaamera tasuks meeles pidada sedagi, et see oleks suunatud oma aeda ega filmiks naabreid. On esinenud juhtumeid, kus politsei naabrite kaebuste alusel sellist filmimist kui ebaseaduslikku jälitustegevust käsitleb.
Oma koduhoovi turvalisemaks muutmisel on abi ka korralikust piirdeaiast. Tõsi, aed varast alati ei peata, kuid üle aia ronimine tõstab vahelejäämise riske. Kindlasti jälgige piirdeaeda ehitama hakates tugevust ja turvalisust. Heaks lahenduseks peetakse jäika keevispaneelaeda – neid pole võimalik lõhkuda, sest koosnevad omavahel kokku keevitatud terastraatidest.
Jervson lisab, et turvakaamerate ja hoiatussiltide kõrval võib kõvasti abi olla koerast – vargad pigem väldivad kohti, kus võib juhtuda, et lisaks peremehele tuleb maid jagada ka tema lemmikloomaga.
Tõhus naabrivalve
Kõige odavam viis oma maja turvalisust parandada on aga oma naabrite tundmine, tõdeb Jervson. „Kui teate kõiki oma maja elanikke nägupidi, ei jää võõras inimene trepikojas tähelepanuta ja vargal pole võimalik anonüümsuse varjus tegutseda. Lisaks saab kahtlase liikumise või tegevuse puhul kohe abi kutsuda,” räägib Jervson.
Harvad pole needki juhtumid, kus varastatud ratas või muu ese jäetakse lihtsalt kuhugi maha. Et inimesed on sellistest leidudest teada andnud, on politsei leitud esemete hoiukohtadesse kogunenud palju asju, mille omanikke pole võimalik tuvastada. Et suurendada tõenäosust, et saate oma asjad tagasi, tasuks võimaluse korral nende seerianumbrid ja eritunnused kirja panna ning ese märgistada. Lisaks graveerimise, kleebise või markeriga märgistamisele saab jalgratastel kasutada ka mikromärke, mida palja silmaga näha pole, õpetab Jervson.
Aga isegi siis, kui oleme oma kodu teinud võimalikult vargakindlaks ja märgistanud väärtuslikumad esemed, ei pruugi vargused lõppeda. Seda seetõttu, et varastel on endiselt võimalik varastatu maha müüa. „Sestap panebki politsei inimestele südamele – ärge ostke tundmatutelt isikutelt asju, mille hind või päritolu äratab kahtlust. Loogika on lihtne – kui nõudlust pole, kaob mõte ka varastada,” ütleb Jervson.
Ja alati tuleks asjad võõraste inimeste silma alt ära panna nii kodus kui ka autos. Hoidke kõik uksed lukus ja kodust lahkudes sulgege ka aknad.
Varguste vähenemine on alljärgnevast tabelist näha.
KarS § 199: vargus
Sündmuskoht – kinnine hoov, õueala, lahtine hoov, kuur, kõrvalhoone
Üheksa kuu andmed aastal 2014 ja 2015 (seisuga 29.09.2015)
Sündmuskoht, 2014, 2015, (+/-)(+/-) %
Linnad kokku 559 370 -189 -34%
kinnine hoov 173 114 -59 -34%
õueala, lahtine hoov 280 192 -88 -31%
kuur, kõrvalhoone 112 64 -48 -43%
Tallinn 238 176 -62 -26%
kinnine hoov 93 73 -20 -22%
õueala, lahtine hoov 96 87 -9 -9%
kuur, kõrvalhoone 51 17 -34 -67%
Maapiirkond 480 249 -231 -48%
kinnine hoov 98 52 -46 -47%
õueala, lahtine hoov 121 69 -52 -43%
kuur, kõrvalhoone2 60 131 -129 -50%
Eesti kokku 1039 619 -420 -40%
kinnine hoov 271 166 -105 -39%
õueala, lahtine hoov 401 261 -140 -35%
kuur, kõrvalhoone 372 195 -177 -48%
