Linaseemneõli kui tõhus ravim paljude hädade vastu

Heldur Jõgioja kogus raamatusse „Kaika Lainest Vangani“ kokku üle 450 ahvameditsiini ravivõtte ja retsepti kogu maailmast. Mida leidub seal nn külmetushaiguste raviks? Õlidest kõige efektiivsem on linaseemneõli, sest teist nii tugevat ja mitmekesist tõbedega võitlejat pole.

Lina on üks vanimaid kultuurtaimi, mida kasvatati juba iidses Egiptuses, see on aegade hämarusest meie abiline olnud, andnud nii riided selga kui ka tõbedest tervendanud. Küllap on paljud kuulnud, et linaseemned ja -õli sisaldavad palju oomega-3-rasvhappeid (kuni 50%).
Ka Kaika Laine soovitas paljude tõbede puhul tarvitada linaõli, ta ei ole küll esimene, kes soovitas seda igapäevases toidumenüüs, kuid ta on üks väheseid, kes ei väsinud seda meelde tuletamast.

Kordame üle põhilise, miks linaõli on läbi aegade olnud hinnatud igavese nooruse allikana.
Linaõlis on erakordselt palju oomega-3-rasvhappeid. Näiteks sojaõlis on neid 100 g kohta 7,0; nisuiduõlis 6,9; päevalilleõlis 11,0; linaõlis 53,4 grammi. Sellise näitajaga võib linaõliga võistelda üksnes kalaõli. Peab aga arvestama, et kapslites manustatav kalaõli tõstab vererõhku, samal ajal kui kala söömine seda ei põhjusta.

Linaseemneõli on rikas ka F-vitamiini sisalduselt, kuid just selle tõttu see ka rikneb kergesti. F-vitamiini nimetust kasutatakse linoolhappe ja alfalinoleenhappe segu kohta. Meie organism seda ise ei sünteesi ja seetõttu on oluline jälgida oma toidulauda.
Et vältida õli kiiret riknemist, tuleb seda hoida pärast avamist kindlasti külmikus. Parim on hoida õli savinõus.
Pikemal säilitamisel muutub see kibedaks ja kui anuma põhja tekib sade, siis tuleb see kiiresti ära tarvitada või minema visata. Seega peaksid õlianumad olema väikesed. Nagu õlide puhul ikka, on parim külmpressimeetodil saadud toode.
Kuumpressimine ei sobi, sest 200-kraadise kuumuse juures hävivad kõik kasulikud ained ja õli on „surnud”, seega tuleb kasutada vaid rafineerimata õli. See kehtib ka päevalilleõli ja teiste taimeõlide kohta.
Pikaajaline linaseemnete kasutamine pole üldjuhul soovitatav, mistõttu peab ravikuuride vahel tegema pause. Ettevaatust linaseemnetega hepatiidi puhul.

Seedekulglale teeb linaõli head, takistades toidu käärimist.
20 g linaõli päevas hoiab seedimise korras. Võib võtta ka linaseemnejahu.
Ateroskleroosi raviks tuleb linaõli manustada pikka aega.
Võtta hommikul ja õhtul 2 teelusikatäit, süüa lisaks tükk leiba, millele on peale hõõrutud küüslauguküüs, lisada soovi korral pisut soola.
Enne uinumist soovitatakse teelusikatäie linaõliga 3 min jooksul suud loputada, ülejääk välja sülitada.
Linaõli aitab kõrgvererõhutõve puhul rõhku alandada.
Selleks tuleb manustada enne uinumist, kui viimasest söögikorrast on vähemalt paar tundi möödas, kaks teelusikatäit õli. Loobuda tuleb hilisest söömisest ja õhtuti jalutada. Tuleb loobuda ka suhkrust, saiatoodetest, tubakast ja alkoholist. 1–2 teelusikatäit linaõli õhtuti aitab vererõhku normaliseerida.
Hea vahend kõrgvererõhutõve vastu on ka linaõlimassaaž.
Alustada peanaha sissehõõrumisest ringikujuliste liigutustega. Liikuda alla kaela suunas, sealt minna üle sõrmede, siis käte ja jalgade ning lõpuks kõhu massaažile.
Sõrmede masseerimist alustada sõrmeotstest. Umbes 15–25 min kestva massaaži lõpetuseks mässida keha sooja teki sisse. Lamada rahulikult 5–10 min, siis keha pehme lapiga õlijääkidest puhtaks hõõruda ja minna sauna või sooja vanni. Pärast protseduuri pole enam soovitatav välja minna. Kõige parem on massaaži teha õhtul ja heita seejärel magama. Ravikuuri jaoks on tõhus 10–12 seanssi.
Ka diabeedi puhul on linaõli kasulik, sest see aktiveerib rakumembraane ja vähendab rakkude vastuseisu insuliini imendumisele organismi.

Oliiviõli on igati tervislik, kuid F-vitamiini sisaldus on selles madal. Sama võib väita kanepi- ja sojaõli kohta. Nahka kaitseb hästi viinamarjaseemneõli. Päevalilleõli alandab vere kolesteroolisisaldust ja muudab veresooned elastseks.
Õlidest efektiivseim on aga siiski linaseemneõli, sest teist nii tugevat ja mitmekesist tõbedega võitlejat pole.

Liigesevalude ja ristluuhädade puhul kuumutada linaseemned, panna riidest kotikesse ja siduda rätikuga haigele kohale pooleks tunniks. Ka artriidi korral on sama ravivõte tõhus, soovitatav on hoida kotikest seemnetega haigel kohal kuni jahtumiseni.
Jalavannid linaõliga mõjuvad hästi varvaste ja jalgade vereringe turgutamiseks.
Podagra ja reuma korral keeta 2 teelusikatäit linaseemneid klaasi vee kohta 15 min, lasta 10 min seista, seejärel 5 min pudelis loksutada ja lõpuks kurnata. Võtta 1 teelusikatäis iga 2 tunni järel.

Ainevahetusele mõjub hästi 1 teelusikatäis kuumutatud ja jahvatatud linaseemneid 2 korda päevas. Soovitatakse võtta koos poole klaasi vee või piimaga.
Diabeedi raviks on tõhus segu kuumutatud ja jahvatatud linaseemnetest, sigurijuurest, mustikalehtedest ja kaeraõlgedest, segada kõik võrdsetes osades. Keeta 10 min arvestusega 3 teelusikatäit segu 3 klaasi vee kohta, lasta 20 min tõmmata, tarvitada poole klaasi kaupa vähemalt 5 korda päevas.
Ateroskleroosi vastu aitab jahvatatud linaseemne, piparmündi, kibuvitsamarja, kasepunga ja naistepuna segu.
Segada koostisained, lisada 3 supilusikatäie droogi kohta pool liitrit keevat vett, valada termosesse ja lasta öö läbi tõmmata. Kogus tuleb järgmise päeva jooksul ära tarvitada. Võtta pool tundi enne sööki.
Kopsuturset aitab ravida linaseemnekeedis. Kuumutada 3 teelusikatäit seemneid poole klaasi veega keemiseni, lasta 2 tundi tõmmata ja seejärel juua iga kahe tunni tagant soojalt poole klaasi kaupa.

Heldur Jõgioja „Kaika Lainest Vangani“, Maalehe ja kirjastuse Varrak raamatusari „Tarkusepuu“