Kuidas tunda ära, milliseid vitamiine on organismis vähe

Heldur Jõgioja kogus kunagi raamatusse „Kaika Lainest Vangani“ kokku üle 450 rahvameditsiini ravivõtte ja retsepti kogu maailmast, nii Eesti imeravijalt Kaika Lainelt kui Bulgaaria rahvaravitsejalt Vangalt. Siin on nõuanded, milliste tunnuste järgi tunda ära, et organismis on puudu mingist vitamiinist.

Vitamiinid on elutähtsad mikrotoitained, mida inimese organism ise ei sünteesi. Seega peab neid saama toiduga. Et vitamiinid tegutsevad n-ö raku tasandil, võib ühe või mitme vitamiini puudus esile kutsuda erinevaid tõsiseid haigusnähte.

Kui organism saab vitamiine vähem, kui vaja, ilmneb hüpovitaminoos ehk vitamiinivaegus, mis põhjustab muu hulgas väsimust, kehakaalu või töövõime langust, peavalu, südame pekslemist, luuvalu jne.
Kõigepealt mõned tunnused, mille järgi võib oletada ühe või teise vitamiini või mineraalaine võimalikku defitsiiti organismis.

ƒ Väsimus. A-, B-, C- või D-vitamiini puudus, võib olla tingitud ka tsingi-, raua-, joodi- või valgudefitsiidist.
Süüa rohkem idandeid, juur- ja puuvilju, päevalilleseemneid, kala, soja, kalaõli, mereande, loomaliha, võid ja maapähkleid ehk arahhist.
ƒ Silmaprobleemid. A- ja B2-vitamiini puudus. Süüa maksa, munakollast, koorevõid, juustu, piima ja rohelist – peterselli, salatit, sibulat jt. Silmadele on igal juhul kasulikud ka mustikad.
ƒ Kohin kõrvus. Kaaliumi- ja mangaanipuudus. Süüa pähkleid, punapeeti, banaani, munakollast, tsitrusvilju, päevalille- ja kõrvitsaseemneid, herneid, rohelist salatit.
ƒ Pearinglus. Võimalik mangaanipuudus. Süüa eelmise terviseprobleemi lahenduseks pakutud toiduained.
ƒ Ebameeldiv kehalõhn. B12-vitamiini puudus. Aitavad pärm, muna, maks ja neerud, loomaliha.
ƒ Kergesti tekkivad hematoomid. C-vitamiini ja bioflavonoidide vähesus. Võib olla ka K-vitamiini puudus. Toiduks sobib sibul, peet, tomat, kapsas, roheline pipar, sidrunid, mandariinid, spinat, hapukapsas, petersell, kibuvits, mustikad, mustad sõstrad, astelpaju. Kõige rohkem bioflavonoide on rohelises ja mustas tees.
ƒ Kõrge kolesteroolitase. B-rühma vitamiinide vähesus. Süüa pärmi, ube, kõrvitsaseemneid, piimatooteid, kala, kukeseeni, kartulit, erinevad pähkleid, banaani.
ƒ Lihaste nõrkus. D-vitamiini puudus. D-vitamiini tootmine nahas toimub päikese ultraviolettkiirte toimel. Et meie kliimas on päikest suhteliselt vähe, siis on soovitatav sügis- ja talvekuudel ka D-vitamiini tablette kasutada.
Süüa tuleb rasvast kala, juustu, maksa, mune ja piimatooteid.

Kuidas saada toiduainetest maksimaalselt vitamiine? Nõuandeid on ohtralt, aga järgnevalt mõni vähem teada soovitus.
Värskeid aedvilju võib pesta, kuid mitte pikalt leotada, nii säilivad B- ja C-vitamiinid.
Köögiviljade pikale säilitamisele külmkapis eelistada külmutatud aedvilju, neis on vitamiine rohkem alles. Samuti on külmutatud toiduained konserveeritud toidust vitamiinirikkamad.
Külmutatud aedviljad lisada toidule kuumutamise käigus eelnevalt sulatamata.
Vasknõud hävitavad suurema osa vitamiinidest. Ka alumiiniumnõusid tasuks vältida, head on terasest või klaasist keedunõud.
Minimaalne kogus vett ja minimaalne keeduaeg tagavad minimaalse vitamiinikao. Ka ei ole soovitatav keedunõu kaant pidevalt tõsta, et vältida hapniku juurdepääsu, mis hävitab näiteks C-vitamiini.
Piima ei soovitata hoida klaasnõus valguse käes. Sama võib öelda leiva kohta – teraviljatooted peaksid olema pimedas.
Kasutada juur- ja aedvilja keeduvett kastme või supi valmistamiseks, mitte lihtsalt ära valada.
Eelistada mundris kartulit, vähemalt värske kartuli puhul.
Ja veel – mitte juua teed piimaga, sest piim pärsib tee tervislikke omadusi suure kaseiinisisalduse tõttu ning vähendab tugevalt rohelise tee veresooni laiendavat toimet.

Heldur Jõgioja „Kaika Lainest Vangani. Üle 450 rahvameditsiini võtte ja retsepti" ilmus Maalehe ja Varraku raamatusarjas „Tarkusepuu“