Viis sööki-jooki, mis saavad meist ajapikku jagu, kui neid iga päev liigselt tarvitada
Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et ülekaaluga kaasnevad haigused viivad pea kõige sagedamini surmani, kirjutas Heldur Jõgioja raamatus „Kaika Lainest Vangani. Üle 450 rahvameditsiini ravivõtte ja retsepti kogu maailmast“. Kogu maailma praktika näitab, et liigsest kehakaalust tingitud surmapõhjuseid edestab vaid suitsetamine. Neid kahte teemat ta siin katkendis käsitleb.
Need on meile kõigile tuttavad toiduained ja enamik inimesi teab seejuures, kuivõrd kahjulikud need on. Ometi tarvitatakse neid arutult edasi ja ollakse ennem nõus surema, kui muutma oma harjumuspärast toidusedelist. Siinkohal loetleme levinumad tervistkahjustavad toiduained uuesti.
Magusad gaseeritud joogid. Nende tarvitamise komme saab sageli alguse juba lapsepõlves ja need muutuvad kiiresti igapäevase toidulaua loomulikuks osaks. Kuid tasub mõelda enne järjekordset magusaannust korra näiteks sellele, kas see jook ei tekita teis hoopis uuesti janu selle kustutamise asemel. Tohutu suhkrusisaldus, kemikaalid, toiduvärvid – see on tasu, mille ahvatleva kihiseva joogi eest vastu saame. Janu tuleks kustutada ikka vee või mahlaga. Tomatimahl on ainus suhkruvaba valmisjook, mida tervisenõustajad julgevad soovitada muu hulgas ka diabeetikutele.
Kartulikrõpsud kuuluvad viimaste aastakümnete kahjulike söömisharjumuste juurde. Nende tarvitamine on kogu maailmas massiline, ehkki on kõigile teada, et need koosnevad peaasjalikult süsivesikutest ja suhkrust ning ohtratest värvaine- ja maitselisanditest. Tegu on ühe kõige kahjulikuma töödeldud toiduga – olgu need krõpsud siis valmistatud päris kartulilaastudest või mitte.
Rasvane liha. Targad muhameedlased ja juudid ei söö sealiha lisaks religioossetele tõekspidamistele ka selle ohtlikult kõrge rasvasisalduse tõttu. Ehkki uuemad teadusuuringud väidavad, et küllastamata rasv, mida leidub ohtralt ka sealihas, ei ole südamehaiguste ja insuldi ohu taga, vaid peaasjalikult töödeldud taimerasvad ja margariin. Üks on kindel, et kõik rasvad sisaldavad palju energiat ja põhjustavad liigtarbimisel tüsenemist.
Rasvarikas toit pole kellelegi kasulik, nii et kui vähendate rasvase liha osakaalu menüüs, vähendate ka riski haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse. Liha tarbimist tuleb teadlikult piirata.
Šokolaad ja maiustused. Kuigi uuemad teadusuuringud kinnitavad, et tumedas šokolaadis on palju kasulikke aineid, näiteks antioksüdandid, soovitatakse seda süüa päevas siiski vaid 20 g, sest liigne suhkrutarbimine toob kaela tervisehädad. Eelistama peaks igal juhul võimalikult suure kakaosisaldusega ja ehtsa vanilliga maitsestatud šokolaadi, sest šokolaadis ja šokolaadikommides on tervisele ebavajalikke aineid liialt palju (suhkur, töödeldud taimsed rasvad jne). Magusaisu leevendamiseks tuleks suhkrule eelistada mett.
Vorstid. Vorstivõileib on paljudele igapäevane toit, kuid ei tohi unustada, et vorst sisaldab 40% rasva, erandiks pole ka viinerid ja sardellid. Samuti on vorstides ka enamasti palju kahjulikke maitsetugevdajaid. Parem on keeta üks väherasvane lihatükk, siis vähemalt teate,mida sööte.
Pole võimalik põgeneda fakti eest, et sellised tänapäevased tervisekatkud nagu vähk, südamehaigused, ülekaalulisus ja suhkrutõbi on paljus põhjustatud ka söögivalikust, nii et kartulikrõpsud, friikartulid, suhkur, töödeldud toit on halb valik, kui tahetakse elada tervena ja kaua.
Tubakast ja suitsetamisest loobumisest
Legendi järgi andsid indiaanlased tubaka eurooplastele kättemaksuks kannatuste eest, mis konkistadoorid neile põhjustasid.
Ise nad tarvitasid rahupiibus väidetavalt hoopis teist tubakasorti, mis sõltuvust ei tekitanud, võõrad said aga needuse, mille tõid Euroopasse.
Ajaloost meenub ka värvika seigana tsaar Peeter I ukaas, mis nägi ette Euroopa moodi riietuda, loobuda habemest ja SUITSETADATUBAKAT. Moodne oli sileda lõuaga euroopapärases riietuses tossupilve mattuda ja sealjuures võõrkeelt purssida, kuigi tuleb tunnistada, et tubaka kahjulikkusest siis ei teatudki.
Hoopis teine lugu on tänapäeval, mil ainsana ei taha tubaka kahjulikkust tunnistada võimsad tubakafirmad ja -kasvatajad, eriti USA omad. Järjest arenev meditsiin teeb kasumiahnete
ettevõtete elu siiski kibedaks ja nii mitmedki protsessid tubakatootjate vastu on juba võidetud.
Esimesena omataoliste hulgas oli USA stjuardessi juhtum, kes oli sunnitud tööpostil aastakümneid tubakasuitsu sisse hingama, mille tagajärjeks oli ravimatu kopsuvähk, selle otsene seos tubakasuitsuga suudeti kohtus ka meditsiiniliselt tõendada. Naine jõudis veel enne surma kopsaka kahjutasu oma arvel ära näha.
Nagu teada, on suitsetamine üks levinumaid enneaegse surma põhjustajaid tänapäeva maailmas. Millised on objektiivsed näitajad? Kalifornia meedikud viisid USA-s läbi uuringu, millesse oli kaasatud eri rahvusest ja rassist kokku 183 000 inimest. Pikaaegse uurimistöö tulemusel selgus, et 10–20 sigaretti päevas suitsetanutest haigestus vähki 2000 inimest, 30 sigaretti tossutanute seas oli haigestunuid juba tunduvalt rohkem.
Teine uurimus, mille avaldas ajakiri British Medical Journal, käsitles tubakatoodetest loobumise kogemusi. Katsealustes rühmades saavutasid tulemuse sageli just need, kes jätsid suitsetamise maha päevapealt. Äkilise, spontaanse otsuse järel suitsetamisest loobunute puhul oli õnnestumine 65%.
Pikalt kavandatud ja läbi mõeldud järk-järguline suitsetamise mahajätmine ei andnud nii häid tulemusi, vaid 40% said halvast harjumusest või sõltuvusest jagu. Osa neist hakkas hiljem uuesti suitsetama. Arvatakse, et ebaõnnestumise põhjus on piisava motivatsiooni puudumine. Inimene otsustab, mõtleb kaua ja teeb siis ühel kindlal päeval katse kahjulikust harjumusest lahti saada. Elu aga ei allu sageli meie varem valmis mõeldud plaanidele, nii ilmuvad ka suitsust loobuja teele erinevaid karid, mida plaanides ei osatud ette näha. Iga väiksema ebameeldivuse korral tundub suitsetamise taasalustamine põhjendatud.
Spontaanne suitsust loobumine on harilikult tõhusam, sest need inimesed on oma pahest sügavuti aru saanud ja tunnevad end seetõttu juba pikka aega ebamugavalt. Nende puhul kasvab rahulolematus iga päevaga ja leiab lõpplahenduse äkkotsuse näol – kõik, aitab, nüüd loobun suitsetamisest, see ei anna midagi, on kulukas ja hävitab mu tervist, suitsetamine on valmistanud mulle kaua stressi ja see tuleb lihtsalt lõpetada.
Suitsetamise tagajärjel sureb aastas miljoneid inimesi, kuid suurem osa tubakatoodete tarbijaist ei teadvusta endale seda probleemi tegelikuna. On üldtuntud tõde, et suitsetaja on nagu suitsev sigaret, ent põleb mõlemast otsast.
Suitsetamisest loobumisel tuleb eelkõige alustada mõtlemisest. Suitsetajal on välja kujunenud terve hulk tavasid ja käitumismustreid, mis mõjutavad psüühikat ja seovad suitsetamisega ehk rohkemgi kui mõne minuti jooksul saadav petlik heaolutunne. Rahvasuu ütleb, et suitsetamine on nähtus, kus sigareti ühes otsas on tuluke ja teises loll pea, vahepeal aga mürgine toss.
Praktiliselt kõik suitsetajad teavad selle tegevuse kahjulikkusest ja kaaluvad vähemalt aeg-ajalt suitsust loobumist, kuid suurem jagu lükkab seda pidevalt edasi.
Tänapäeval ei vaielda enam, kas suitsetamine tekitab kopsuvähki – see on ammu tõestatud.
Toon ära 10 isiklikku soovitust, mis ehk aitavad suunata mõtlemist tubakast loobumisele.
1. Milleks lühendada niigi lühikest elu? Lõpetage suitsetamine mõeldes minevikule ja eriti tulevikule, aga ka oma perele, kes nii materiaalselt kui füüsiliselt kannatab teie iseloomunõrkuse all. Suitsetajate lapsed on teistest ka sageli haigemad.
2. Määrake kuupäev, kui sigaretid prügikasti viskate ja pidage lubadusest kinni. Kui te seda ei suuda, pole põhjust endast lugu pidada.
3. Pange muidu tubakatoodete peale kulunud rahasumma iga päev kõrvale ja ostke selle eest midagi meelepärast. Pange tähele, et aastaga koguneb palju suurem summa, kui te arvasite.
4. Kui suitsunälg hakkab vaevama, mäluge närimiskummi või imege piparmündikomme.
5. Ärge lootke sigarettide arvu järk-järgulise vähendamisega suitsetamisest loobuda. Maha saab jätta vaid paugupealt ja alatiseks. Väide, et teil on iseloomu – olete juba kümme korda suitsetamise maha jätnud –, kõlbab huumori valdkonda.
6. Suruge suitsunälg maha klaasi vee või mahlaga. Vedelik puhastab organismi ja peletab mõneks ajaks soovi oma keha mürgitada.
7. Kui sissejuurutatud sõltuvus teid kiusab, kasutage selle vastu aju. Kuna kahjulik pole niivõrd nikotiin, kui suitsus lenduvad kantserogeensed ained, eeskätt tahm, ehk ronida siis ka korstna otsa ja hingata kümne minuti vältel sealt tõusvat suitsu? Tagajärg kopsudele peaks olema umbes sama mis suitsetamise puhul.
8. Tundke rõõmu tervise paranemisest ja hakake ujuma või jooksma, mis suitsetajale eriti ei sobi.
9. Hoiduge suitsetajate seltskonnast ja vältige kohti, kus suitsetatakse.
10. Kui olete loobunud, jääge tehtud otsusele kindlaks ja ärge laske end provotseerida.
Enesekaitseks pean ütlema, et olin tollel suitsutegemise moe ajal kahekümne ühene. Selle ea kohta on öeldud, et see on parim aeg kõige vastu sõdimiseks ja muudeks lollusteks, ei ole veel midagi kaotada, ja elu… no see saab nagunii ükskord otsa.
Kuid targem on siiski lahkuda kopsuvähki põdemata, mille oleme endale ise aastate jooksul visa tossutamisega muretsenud.
Hea sõna see „muretsema” – siinkohal mõjub nagu eluaegne mure endale piinav surmatõbi hankida... Ja kui mõelda veel sellele, et ravi peavad teised kinni maksma, kellest lõviosa
on mittesuitsetajad.
Koostaja Heldur Jõgioja „Kaika Lainest Vangani. Üle 450 rahvameditsiini ravivõtte ja retsepti kogu maailmast“, Maalehe ja Varraku raamatusari „Tarkusepuu“
