Vähene magamine põhjustab palju moodsaid tõbesid
Unetus on Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Toomas Toomsoo sõnul järjest sagenev kaebus. Unetus ja sellest tulenev väsimus rikub organismi tasakaalu ja soodustab paljude nüüdisajal levinud tervisehäirete – ülekaal, suhkruhaigus, südame isheemiatõbi, kõrgvererõhutõbi – kujunemist, ka on see sageli liiklus- või tööõnnetuste põhjuseks.
Toomas Toomsoo sõnul võib unetusel olla eri põhjusi ja seetõttu soovitab ta pideva väsimuse korral ilmtingimata konsulteerida perearsti või neuroloogiga, vajadusel pöörduda unekliinikusse.
Unetust võib põhjustada nii haigus kui ka elustiil. Unest rääkides tuleb Toomsoo sõnul esmalt aga eristada une eri faase ehk pindmist, sügavat ja unenägudega und.
Uinumise alguses on ülekaalus sügav, hommikupoole ööd pindmine ja unenägudega uni. Sügav uni on Toomsoo sõnul vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks kuni rakulise tasemeni, unenägude ajal korrastub ja taastub aga inimese vaimne ja emotsionaalne tasakaal. „Süvaune vähesus ei too kaasa ainult väsimust, vaid võib põhjustada ka kehakaalu suurenemist ja seksuaalset vananemist,” nendib Toomsoo.
Täiskasvanud inimene vajab puhanud enesetunde saavutamiseks 7–8 tundi und. Seejuures ei ole oluline pelgalt uneaeg, vaid täisväärtusliku une aeg. Kui suure osa unest peaks moodustama väljapuhkamiseks vajalik sügav uni? Dr Toomsoo sõnul on see individuaalne, kuid üldiselt on vaja, et sügav uni moodustaks 2/3 ja pindmine uni 1/3 öisest unest. Seega – uneprobleemid ei tähenda ainult magamatust, vaid ka ebakvaliteetset und.
Parim võimalus kodus oma und kontrollida on aktiivsusmonitor, mida kantakse käe peal nagu kella ja mis registreerib kas arvutisse või nutiseadmesse nii inimese aktiivsusnäitajad kui ka öise une.
Mis võivad olla unetuse põhjuseks?
Arsti sõnul võivad põhjused lähtuda nii tervisest kui ka elustiilist.
Kui rääkida elustiilist lähtuvast unetusest, siis mõjuvad unele hävitavalt stress, psühholoogilised ained (alkohol, sigaretisuits, kohv jne), elustiil ja kodune miljöö – näiteks kui tuba ei saa pimendada, võib see uinumisel probleemiks osutuda, samuti võivad segada katmata katuseaknad.
Seepärast soovitab Toomsoo korrigeerida unetuse korral kõigepealt elustiili. Näiteks vältida õhtusel ajal kohvi ja alkoholi tarbimist ning vaadata üle oma magamistuba. Taunitav on ka sülearvutit või nutitelefoni voodisse võtta, sest need mõlemad aktiveerivad üliereda valgusega aju ning seetõttu on uinumine takistatud.
„Kui probleem ei pruugi elustiilist lähtuda, tasub konsulteerida spetsialistiga. Unetus ja sellest tulenev pidev väsimus, peavalud ja muud tervisehädad ei ole kindlasti paratamatus, millega peaks leppima,” kinnitab arst. Uni peegeldab inimese tervislikku seisundit. Kui uni on korralik, on ka ta keha terve ja puhanud.
Toomsoo sõnul on olemas primaarne ja sekundaarne unetus. Primaarse unetuse korral ei olegi unetusel ühte konkreetset põhjust. Sekundaarse unetuse puhul võib põhjuseks olla mõni haigus või ravim.
„Üks unetuse põhjus võib olla näiteks uneapnoe, millega kaasneb sageli vali ja vahelduvalt norskamine, uneaegsed hingamispeetuse episoodid, päevane liigunisus, sagedane öine ärkamine, sagedane öine urineerimine ja higistamine,” loetleb Toomsoo. Uneapnoega kimpus olevad inimesed kurdavad ka hommikust peavalu, liigset erutuvust ja rahutust, keskendumis- ja mäluhäireid. Sagedasti on neil potentsihäired või libiido langus.
Olulisim: leia aega puhkuseks
Igatahes püüavad arstid unetuse põhjust välja selgitada ning patsienti aidata. Näiteks, kui on selgunud, et tegu võib olla mitteneuroloogilise põhjusega, soovitatakse pöörduda unekliinikusse, kus saab patsiendi und jälgida ja analüüsida.
Mida saab aga inimene ise parema une nimel ära teha? Toomsoo leiab, et nagu juba mainitud, tuleks uneprobleemide korral teha muudatusi elustiilis, vältida võimalusel stressi, muuta magamistuba unesõbralikuks ning mis kõige tähtsam – leida aega puhkamiseks.
Kuidas uneprobleeme lahendada?
Kui uneprobleemid on kestnud pikka aega, tasub end kätte võtta – mõnikord piisab uneprobleemide seljatamiseks ja ööune parandamiseks vähesest.
1. Puista padjale tilk lavendliaroomõli. Lavendli lõhn mõjub stressi ja ärevust leevendavalt ning soodustab ka lihaste lõtvumist ja aeglustab südame tööd. Nii saab inimene paremini uinuda, kirjutab Healthmeup.
2. Tarbi magneesiumi. See aitab uuringute kohaselt paremini magada. Magneesiumirikkad toidud on näiteks kõrvits ja spinat, kuid apteekidest leiab ka magneesiumi toidulisandeid.
3. Väldi äratuskella. Kella tiksumine ja pidevalt aja jälgimine võib tekitada stressi ning muuta uinumise raskemaks.
4. Joo enne voodisse pugemist kummeliteed. See vähendab samuti stressi ja ärevust.
5. Jälgi toatemperatuuri. Magamiseks ideaalseim on, kui magamistoa temperatuur on vahemikus 20–23 oC.
6. Muuda magamistuba unesõbralikuks. Hea une tagavad mugav madrats, korralikud padjad ja voodipesu. Kardinad ei tohiks tänavavalgustust tuppa lubada. Ööriided peaksid olema samuti pehmest materjalist ja mugavad.
7. Käi õhtul kuuma duši all. See aitab kehal end magamiseks ette valmistada ja nii kiiremini uinuda. Võid õhtul ka vannis lõõgastuda, seejuures parim oleks vanniveele lisada paar tilka lavendliõli.
8. Väldi elektroonikat. Lülita elektroonikaseadmed välja vähemalt pool tundi enne uneaega. Ekraanidelt kumav kunstvalgus on äärmiselt unevaenulik.
9. Kuula muusikat. Lõõgastuvalt ning uinumist soodustavalt mõjub klassikaline või jazz-muusika.
Allikas: ITK Sõnumid
