Vaimse ja kehalise värskuse hoidmine: kümme rahvatarkust kaua elamiseks

Heldur Jõgioja kogus raamatusse „Kaika Lainest Vangani“ kokku üle 450 rahvameditsiini ravivõtte ja retsepti kogu maailmast, nii Eesti imeravijalt Kaika Lainelt kui Bulgaaria rahvaravitsejalt Vangalt. Enamik neist on universaalsed ja vastuvõetavad ka arstidele. Siin on nõuanded, kuidas säilitada nooruslikkust.

Soov vananemisele vastu seista on täiesti loomulik ja ka võtted, mis aitavad nooruslikkust säilitada, on lihtsad ja üldtuntud. Iseasi, kas me neid ka järgime. Räägitakse, et saja-aastaseks võib elada erilise pingutuseta, kui elada tervislikult. Mõistagi ei ole soov elada terve sajand omaette eesmärk, selleks peab elu olema ka kvaliteetne ja nautimisväärne. Ehk aitavad teid selles kümme all toodud soovitust.

1. Toituge mõistlikult. Kui süüa 2000–2500 kalori asemel päevas 1500 kalorit, uuenevad rakud kiiremini ja organismi vastupanuvõime on hoopis kõrgem. Sööge vähe, kuid tihedamini, nii omastab organism toitu paremini.
2. Kui naised tahavad võimalikult kaua hoiduda kortsudest, tuleks süüa regulaarselt maksa ja pähkleid. Beetakarotiini läheb rohkem vaja üle 40-aastastel ning kaltsiumi luudele ja magneesiumi südamele alates 50-ndast elueast. Mehed peaksid sööma rohkem neere ja juustu, sest neis sisalduv seleen maandab stressi. Kala aitab vanemas eas hoida korras südame ja veresoonkonna.
3. Ärge loobuge jõukohasest tööst, hea on, kui see on tegevus, mida te ka naudite. Kunstidega tegelemine pikendab eluiga emotsionaalse ja vaimse naudingu tõttu – nii muusika, maalikunst, tants kui ka muud kunstialad aitavad säilitada hinges nooruslikkust.
4. Leidke endale kaaslane. Parim viis vananemisele vastu seista on armastada ja olla armastatud. Armunute organismis vallandub mõnuaine endorfiin, niinimetatud õnnehormoon. See tugevdab oluliselt immuunsüsteemi.
5. Käige kindlalt oma teed, kaitske oma seisukohti. Informeerituse ja teadmistega varustatud kindlameelsus ei lase ligi depressiooni ega luba kahtlustel ja muredel organismi kahjustada.
6. Olge füüsiliselt aktiivne, sest elu on liikumine. Isegi veerandtunnine sportimine päevas pikendab eluiga. Muide, noores eas vabaneb liikumise käigus kasvuhormoon, pärast 30. eluaastat see protsess vaibub.
7. Magage jahedas ruumis, ka see aitab ärksust säilitada. Magamistoa sobivaim temperatuur on +18 °C. Vananemine sõltub oluliselt ka keskkonna temperatuurist.
8. Hellitage end aeg-ajalt pika une, mõne magusa pala või reisiga. Üksluisus elus pole hea.
9. Ärge hoidke emotsioone endas – kui vaja, siis vaielge, rääkige oma muredest, väljendage mõnele inimesele oma tundeid. Kes hoiavad kõik endasse, on haigustele vastuvõtlikumad.
10. Treenige regulaarselt aju. Lahendage ristsõnamõistatusi, võtke osa mälumängudest, õppige keeli, lugege filosoofilist kirjandust või mängige malet, sest see aitab hoida aju pidevalt töös. Muu hulgas ärge kasutage kalkulaatorit, vaid arvutage peast.

Tähtis on elult aega võita!

On mõned toidud, mida soovitavad süüa kogu maailma ravitsejad ja ka arstid, et elada kõrge eani hea tervisega. Asi pole pelgalt elatud aastate arvus, vaid ka elukvaliteedis. Selle tagab muu hulgas ka teadmine, mida süüa, et olla ka vanas eas võimalikult terve ja reibas.
Kokkuvõtlikult kõlavad need levinud toitumissoovitused järgmiselt.
Et vanaks elada, tarvitage rafineerimata, külmpressitud õli – oliivi- ja päevalilleõli, ning sööge värsket kala.
Kasulikud on kõikvõimalikud pähklid. Vastus küsimusele, kuidas need toiduained mõjutavad vananemisprotsessi aeglustumist, on lihtne – seda teeb neis sisalduv E-vitamiin.
Konserveeritud, töödeldud kalas, krabipulkades jne on kasulikke ained vähe. Toiduks parim on värske kala – heeringas, forell, skumbria ja muidugi järvekala, nimelt võib merekalades esineda rohkem kahjulikke aineid pärast Teist maailmasõda Läänemerre uppunud mürsukestadest, millest ajapikku mürkkemikaalid välja immitsevad.
Mälu turgutamiseks tuleb süüa mereande, pähkleid, täisteraleiba, maksa ja pärmi, sest need on suurepärased B-grupi vitamiinide allikad. Tuleb aga meeles hoida, et selle grupi erinevad vitamiinid toimivad täiuslikult vaid üheskoos, seega peaks sööma võimalikult palju erinevaid B-grupi vitamiine sisaldavaid toite. Arvestama peaks ka sellega, et B-vitamiin ei talu suurt kuumutamist.
Mereannid sisaldavad ka joodi, mis on vajalik kilpnäärme tegevuseks. Joodipuudus mõjutab lisaks muudele hädadele ka mälu. Mereande peaks sööma vähemalt 2–3 korda nädalas, see katab vajalike vitamiinide ja mineraalainete vajaduse organismis.
Nägemine püsib korras, kui süüa porgandit ja mustikat. Riivitud porgand vähese hapukoorega on hea moodus A-vitamiini ja muude tarvilike ainete saamiseks. 100 g värsket porgandit katab kahe päeva soovitatava beetakarotiini normi, millega tagatakse nägemispigmendi moodustumine ja milleta silma võrkkest ei saa hakkama.
Porgandisalatit oleks väga tervislik süüa 3 korda nädalas.
Reipa enesetunde allikaks on tsitrusviljad, punane pipar, spargelkapsas ehk brokoli, mustasõstra- ja kibuvitsamarjad. Need sisaldavad palju C-vitamiini. Kasulikud on ka roheline tee ja apelsinimahl, ehkki viimast peaks ise mahlapressiga valmistama. Nii saab lahjendamata ja säilitusainetevaba tervistava joogi. Piisab vaid poolest klaasist mahlast päevas. Kasulik on ka kiivi ehk hiina karusmari. Organismile vajaliku päevase C-vitamiini koguse saab kahest viljast. Kuna C-vitamiin uhutakse organismist välja ööpäeva jooksul, peab manustamine olema igapäevane.
Südame ja immuunsüsteemi toetamiseks sobib kõrvits, porgand, punane greip, tomat ja roheline lehtsalat. Konserveeritud toiduainetele tuleks talvel eelistada sügavkülmutatud aed- ja juurvilju. Hea oleks menüüsse lisada kasvõi üks ülal nimetatud toiduaine igal söögikorral.
Jääkainete väljutamiseks organismist on hea kiudaineterikas toit, näiteks kapsas, kliid, täisterahelbed jne. Seda soovitust tuleb iga päev meeles pidada.
Kolesterool on rakukoostises hädavajalik komponent. Piisab 20 g võist päevas, et organismis oleks nn head kolesterooli piisavalt.
Nahk ja juuksed püsivad ilusad, kui süüa munakollast, juustu, rupskeid (neer, maks jms). Kuid nende toiduainetega ei tohi kõrge halva kolesterooli tõttu liialdada. Paarist munakollasest nädalas peaks piisama.
Kunagi pole hilja toitumisharjumusi muuta. Puu- ja juurvilja saab harjumuspärase sealiha asemel osta igaüks, ka pensionär.
Edu teile iidsete tarkuste rakendamisel!

Heldur Jõgioja raamat „Kaika Lainest Vangani. Üle 450 rahvameditsiini ravivõtte ja retsepti kogu maailmast“ ilmus Maalehe raamatusarjas Tarkusepuu