10 nõuannet, kuidas kasutada internetti nii, et rahalist kahju ei tekiks

Arvuti ja nutiseadmete kasutamine ning internet kuuluvad suurema osa inimeste igapäevaellu. Arvuti ja eelkõige selles sisalduv informatsioon on inimese jaoks väärtuslik vara ning seda tuleb hoolikalt hoida ja kaitsta.

Kaitseta arvuti kaudu on kurikaeltel ligipääs andmetele ja infole, mida inimene ei soovi kogu maailmaga jagada või millega on võimalik tekitada rahalist kahju.

1. Kasuta turvalist arvutit

Internetti ühendatud arvutisse on võimalik sisse tungida erinevaid teid pidi: turvaaugud operatsioonisüsteemis või rakendusprogrammides, avades viirusega nakatunud e-posti või kasutades erinevad suhtlusprogramme. Kui sa ei ole kindel arvuti turvalisuses või kasutad avalikku arvutit ja internetivõrku (näiteks lennujaamas või raamatukogus), tasub pigem vältida internetipanga kasutamist või krediitkaardiga ostude sooritamist.

2. Isikuandmete jagamisel ole kitsi

Oma isikuandmete ja rahaasju (pangakaardi PIN-kood, krediitkaardi andmed, internetipanga paroolid) puudutava info avalikustamisega internetis tasub olla pigem kitsi. Oma andmete jagamisel e-posti teel tuleks eelnevalt kindlaks teha, kas andmete küsija ikka on see, kellena end esitleb ja uurida, mis põhjusel andmeid küsitakse.

3. Paroolid olgu tugevad ja keerulised

Sarnaselt koduukse lukule on arvuti või internetipanga lukuks paroolid, mis peaksid olema võimalikult tugevad ja keerulised. Erinevate uuringute järgi on aga enimlevinud paroolideks ikkagi kasutaja sünnikuupäev, admin, 1234 või abcd, mis on lihtsalt äraarvatavad. Tugev ja turvaline parool peaks sisaldama nii tähti kui ka numbreid ja tavatähestikus puuduvaid märke.

4. Sea oma rahakasutusele limiidid

Oma igapäevasele rahakasutusele saad ise seada sobivad limiidid. Deebet- ja krediitkaardi kasutuslimiite saad muuta internetipangas, internetipanga limiite ei saa turvalisuse kaalutlustel muuta mujal kui kontoris. Kui pahalane pääseks ligi sinu pangakontole, saaks ka tema sealsamas muuta internetipanga limiite ja nii tekitada suuremat rahalist kahju. Pangakaardi kasutuslimiidid tasub hoida igapäevasteks ostudeks vajalikul mõistlikul tasemel, et vältida emotsionaalseid, kuid tarbetuid oste ning piirata ka võimaliku varguse korral kahju ulatust.

5. Tea, mis sinu pangakontol toimub

Võimalike varguste ja kaardi väärtkasutuse avastamiseks jälgi regulaarselt oma kontoväljavõtet. Igal ajal saad oma kontoväljavõtet vaadata internetipangas, lisaks pakuvad pangad kontol toimuvaga kursisolemiseks erinevaid vahendeid (kiirteade, saldo mobiilis jmt).

6. Internetipangas ole tähelepanelik

Sarnaselt reaalmaailmas tegutsedes, tasub internetipangas käies olla tähelepanelik. Turvalisuse suurendamiseks tasub meeles pidada, et netipank avaneb alati eraldi aknas. Ühendus peab olema krüpteeritud, see tähendab, et aadressi alguses on https:// ja lehel olev tabaluku ikoon peab olema kinni. Tabaluku ikoonil klõpsates peab avanema kasutatava panga internetipangale kuuluv Verisign’i sertifikaat. Paroolikaardi koode on lihtne kopeerida, seepärast tasub autentimisel eelistada ID-kaarti või Mobiil-ID.

7. Tee kindlaks, kellele oma andmeid esitad

Eestiski levivad tihti näiliselt mõne tuntud ettevõtte või ametiasutuse poolt saadetud e-kirjad, millega püütakse inimeste pangakaardiandmeid kätte saada. Sellise õngitsemise ehk phishingu puhul üritatakse e-posti teel teada saada inimese pangaparoole ja koodikaardi koode või antakse link veebilehele, mis näeb välja täpselt nagu panga oma, ja kuhu inimene ise oma pangarekvisiidid sisestab. Need kirjad ja veebilehed on enamasti kujunduslikult veenvad, mistõttu ei pruugi inimene pettust kahtlustadagi. Kahtluse korral tasub alati oma kodupangast üle küsida, kas nad on oma klientide andmeid uuendamas. Kui andmeid palub mõni ettevõte, tasub lähtuda ettevaatlikkusest ja kainest mõistusest - kas sul on andmeid küsiva asutuse või ettevõttega mingi seos, kas kirja vormistus on korrektne ja sisu loogiline?

8. Ostlemiseks kasuta turvalisi e-kauplusi

Enne internetist ostu sooritamist tasub uurida nii e-kaupmehe tausta kui ka teiste tarbijate hinnanguid selle ettevõtte kohta. Lase poe nimi läbi mõnest otsingumootorist, küsi arvamusi oma tutvusringkonnast, uuri foorumitest. Usaldusväärsust suurendab see, kui e-poe veebilehel on olemas nõutud ja vajalik teave: ettevõtte nimi, asukoht, e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemide puhul pöörduda; samuti kauba tagastamise, pretensiooni esitamise ja garantii tingimused. Nende andmete puudumisel jäta ost pigem sooritamata.

9. Kehtesta reeglid internetist ja nutiseadmetest asjade ostmiseks

Nutiseadme abil mängu, rakenduse või kauba tellimisega internetist saavad hakkama ka lapsed. Vanematel tasub jälgida oma krediitkaardi väljavõtet, et seal ei oleks üllatuslikke tehinguid, mille laps on teinud, kui ütlemata jätnud või sooritanud enese teadmata. Lastele tuleb juba varakult selgitada, et iga asja ostmisega ja tellimisega kaasneb rahaline kohustus. Nutiseadmes tuleb enne rakenduse allalaadimist kindlaks teha, kas tegu on tasuta või tasulise tootega. Kui ei saa aru, kas ja kui palju rakendus maksab või kuidas sellest loobuda saab, tasub jätta see tellimata.

10. Jaga infot võimalikust kuriteost

Ka pangakaardi väärkasutuse ja interneti kuritegude puhul on aeg oluline faktor. Seetõttu tuleb iga võimaliku kahtluse (pangakaart on kadunud/varastatud, kontol on tehingud, mida sa ei ole sooritanud jne) korral kohe oma kodupanka teavitada.