Uroloog Toomas Tamm: kõik 50. eluaastates mehed peaksid tegema PSA-testi
Eesti Uroloogide Selts ja Eesti Onkoloogide Selts korraldasid 16. septembril Olümpia hotelli konverentsikeskuses infopäeva „Eesnäärmevähk kui krooniline haigus“, mille eesmärk oli julgustada mehi andma PSA-testi, mis võimaldab vähiriski avastada varakult ja võib päästa elusid.
„Eesnäärmevähk on Eestis meestel enim diagnoositud kasvaja ning igal aastal avastatakse meil ca 1000 uut eesnäärmevähi juhtu,“ rääkis Eesti Uroloogide Seltsi juhatuse esimees dr Toomas Tamm. „Neist 4% diagnoositakse eesnäärmevähk kaugele arenenud staadiumis ja alati peame tunnistama, et oleksime saanud patsiendi jaoks oluliselt rohkem ära teha, kui ta oleks meie juurde jõudnud varem.“
Toomas Tamme sõnul muudab eesnäärmevähi avastamise keeruliseks asjaolu, et enamasti kulgeb haigus ilma sümptomiteta. „Kahjuks lükkavad mehed arsti juurde minekut pikalt edasi. Aga kui juba tekivad häired näiteks urineerimisel, mis on sagedasemaid põhjuseid, millega patsient meie juurde satub, võib olla liiga hilja,“ kinnitas dr Toomas Tamm.
Eesnäärme tervist on Tamme sõnul kõige lihtsam kontrollida vereanalüüsiga PSA ehk eesnäärmespetsiifilise antigeeni testiga, mida saab paluda oma perearstilt. „PSA võiks ära teha kõik mehed vanuses 50-55. Esimene nn baasväärtus lubab oletada võimaliku haigestumise riski tulevikus ja planeerida, kui sageli peaks PSA testi kordama. Kui peres on esinenud eesnäärmevähki, tuleks end kontrollida juba 40. eluaastates,“ soovitab dr Tamm. „Kui juhtub, et test ületabki normi, ei tähenda see ilmtingimata eesnäärmevähki, vaid tegemist on suurema vähiriskiga ja need mehed vajavad kindlasti täpsustavaid uuringuid eesnäärmevähi välistamiseks.“
Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogi dr Helis Pokkeri sõnul on viimastel aastatel eesnäärmevähi ravis toimunud murranguline areng, mis võimaldab metastaatilisest eesnäärmevähist rääkida juba kui kroonilisest haigusest.
„Täna on meil juba võimalik valida erinevate ravimite vahel, mis on suutelised muutma haiguse kulgu isegi siis, kui on tegemist metastaatilise ehk kaugele arenenud eesnäärmevähiga,“ rääkis Helis Pokker. „Palju on muutunud ka kiiritusravis – võimalused on laienenud näiteks koesisese kiiritusravi osas ja ravi on võimalik suunata palju täpsemalt kasvaja piirkonda, mille tulemusel väheneb kõrval olevate kudede kahjustus.“
„Kõige olulisem aspekt siinkohal ongi just patsiendi elukvaliteedi tõus – isegi kui me täna ei suuda kaugele arenenud eesnäärmevähist täielikult terveks ravida, saame rääkida efektiivsemast ravist, pikemast elulemusest ja palju paremast enesetundest patsiendi jaoks,“ selgitas dr Pokker.
Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis saanud 10 000 meest. Eesnäärmevähi riskifaktoriteks on perekondlik eelsoodumus ja eelkõige vanus – haigestumine on kõige sagedasem 65-74-aastaste meeste seas. Dr Toomas Tamme sõnul võib eesnäärmevähi teket soodustada ka suurel hulgal loomsete rasvade tarbimine ja kehakaalu tõus.
Oma kogemusi jagas patsient Kalev Lehtla, kes sai eesnäärmevähidiagnoosi 11 aastat tagasi. Tal lõigati ära eesnääre. Mõned aastat tagasi tuli haigus tagasi, aga nüüd viimased pool aastat on taas kõik näitajad korras. Temagi rõhutas, et haiguse peab avastama võimalikult vara, siis on seda kergem ravida. Seetõttu tuleb üle 50aastastel meestel kindlasti pöörduda perearsti poole ja teha PSA-test.
Lehtla eestvõttel asuti pärast konverentsi looma Eesnäärmevähi Liitu, patsientide ühingut, mis levitaks infot ja oleks haigetele toeks ning suhtlemiskohaks.
Toomas Tamm lisas, et aastas saab eesnäärmevähi diagnoosi ligikaudu 1000 meest ja nende elunemus 10 aasta pärast on 85%. Seega on selle haigusega võimalik suhteliselt kaua elada, kui see varakult avastada.
