Mis on punane silm ja kuidas seda vältida

Haigus nimega punane silm (konjunktiviit) võib tabada kõiki, kirjutatakse KSA Silmakeskuse blogis. Haigus esineb siiski esineb sagedamini lasteaias, koolis ja ülikoolis, sest haiguse viiruslik vorm levib kõige paremini seal, kus on palju inimesi, ja veel parem, kui nad üksteisele asju ulatavad. See.on üpris levinud silmaprobleem, mida saab hõlpsalt ravida ja veelgi hõlpsamini vältida.

Meditsiinilisi termineid kasutades on punane silm silmamuna valget osa ja silmalaugu seestpoolt katva sidekesta (ehk konjunktiivi) põletik. Kuigi sidekest on läbipaistev, sisaldab see silmavalget katvaid veresooni ja kui silmas on põletik, siis need veresooned laienevad ning silmad muutuvad punaseks – siit ka haiguse nimi.

Mis põhjustab punast silma?

Viiruslik konjunktiviit. Põhjustajaks on viirus, näiteks külmetushaigus. Väga nakkav, kuid paraneb tavaliselt ilma meditsiinilise sekkumiseta.
Bakteriaalne konjunktiviit. Põhjustajaks on bakter. Ilma ravita võib see silma tõsiselt vigastada.
Allergiline konjunktiviit. Põhjustajaks on ärritavad tegurid nagu õietolm, tolmulestad ja loomade eritatavad allergeenid. Võib olla hooajaline (õietolmu puhul) või esineda aastaringselt (tolmulestade ja lemmikloomadega kokkupuutumise korral).

Terve silma korral on silmavalgel näha vaid üksikud veresooned. Silmad on niisked, aga mitte vesised.

Punase silma sümptomid

Nagu nimigi ütleb, on haiguse esmaseks tunnusmärgiks punakas silm. Teised sümptomid sõltuvad konjunktiviidi tüübist.
Viirusliku konjunktiviidi korral on silmad vesised, valgusele tundlikud ja sügelevad. Haigus võib esineda nii ühes kui ka mõlemas silmas. Väga nakkav – võib levida isegi köhides ja aevastades.
Bakteriaalse konjunktiviidi tunneb ära selle järgi, et silmanurgast eritub kleepuvat kollakat või rohekat eritist. Mõnel juhul võib eritis olla nii paks, et silmalaud on hommikul üles ärgates kokku kleepunud. Võib esineda nii ühes kui ka mõlemas silmas. Nakkav – levib nakkust kandvate käte kaudu või määrdunud esemeid silma pannes.
Allergiline konjunktiviid põhjustab silmas vesist, põletavat ja sügelevat tunnet. Sageli kaasneb sellega kinnine või vesine nina ja tundlikkus. Esineb mõlemas silmas korraga, pole nakkav.

Ravi

Konjunktiviidi ravi sõltub selle tüübist.
Viiruslik konjunktiviit. Enamikel juhtudel paraneb mõne päeva jooksul ilma igasuguse ravita. Leevenduseks võib panna silmadele mitu korda päevas külma niiske lapi (aga kuna see konjunktiviidi tüüp on väga nakkav, on vist siililegi selge, et seda lappi ei tohiks kasutada keegi teine peale haiguse kandja).
Bakteriaalne konjunktiviit. Silmaarst kirjutab selle ravimiseks välja antibiootilised silmatilgad või salvi.
Allergiline konjunktiviit. Seda aitavad ravida ja ennetada allergiaravimid. Mõnikord tuleb neid võtta juba enne allergiahooaega või esimeste allergiliste nähtude esinemise korral.
Konjunktiviidi tüüpi on sageli pelgalt sümptomite põhjal keeruline määrata, sest need võivad sarnaneda ka muude nakkushaiguste ja näiteks kuivade silmadega. Samuti võib bakteriaalne konjunktiviit põhjustada väga tõsist probleemi nagu sarvkesta kasvaja, mis toob kaasa enneaegse nägemise halvemise.
Loo moraal – punaste silmade korral tasub kiiremas korras optometristi poole pöörduda ning oma silmi kontrollida. Ja kui kannad kontaktläätsesid, võta need silmast ning kanna kuni silmakontrollini ainult prille.

Kuidas punast silma vältida?

Siin on kümme lihtsat ettevaatusabinõud, mis vähendavad tunduvalt punase silma saamise riski.

Ühiskasutatavad käterätid ja salvrätid on kindel „ei”.

Kata köhides ja aevastades oma nina ja suu ning väldi silmade hõõrumist ja puudutamist.

Ära kunagi (ja kohe päris tõsiselt – MITTE kunagi) luba oma sõpradel enda läätsesid kanda.

Pese sageli käsi, eriti pärast avalikus kohas viibimist. (Vajutasid toidupoes kaardiga makstes PIN-koodi või hoidsid trolliga koju sõites seljatoest kinni? Marss käsi pesema, et need tuhat ja üks bakterit maha hõõruda!)

Hoia käte desinfitseerijat alati käepärast ja kasuta seda sageli.

Puhasta antiseptilise vahendiga sageli pindu nagu kapipealsed, vannitoatarbed, ukselingid ja lauatelefonid.

Hooajalise allergia korral küsi arstilt, mida sümptomite leevendamiseks teha.

Kontaktläätsede kandjad peaksid järgima silmaarsti ettekirjutusi läätsede hoolduse ja vahetuse osas ning kasutama läätsevedelikku õigesti või võtma kasutusele ühepäevased läätsed.

Kasuta ujumiseks ujumisprille, et kaitsta end vees leiduvate ja konjunktiviiti põhjustavate bakterite ning muude mikroorganismide eest.

Võta enne duši alla või vanni minekut läätsed silmast, et bakterid ei saaks silma ja läätse vahele koguneda.

Olenemata kõikidest ettevaatusabinõudest pole punane silm siiski vältimatu. Kui seda põhjustab punase silma nakkav vorm, ole teiste suhtes aus ja väldi nakkuse endasi levitamist.

Kui punane silm esineb lapsel, teavita sellest tema õpetajat ning hoia laps paranemiseni kodus.
Silmaarst annab teada, millal taas teiste sekka võite minna – tavaliselt kolm kuni viis päeva pärast haiguse diagnoosimist.

Ja pea meeles: punast silma võivad põhjustada mitmesugused (ja sageli väga tõsised) silmahaigused, seega ära peida pead liiva alla ega oota, et torm mööduks … sest see torm ei pruugi vaibuda, vaid võib hoopis tuure koguda!

Pese sageli käsi, et viiruslik punane silm edasi ei leviks.