Õõvastav avastus: inimene, keda ei "nakata" kõrvalolijate haigutamine, võib olla psühhopaat

Kas see, kui inimene su kõrval haigutab, ajab sind ka haigutama? Kui ajab, siis on kõik korras — sinus on empaatia olemas. Kui ei aja, siis pead sa võib-olla abi otsima...

Tuleb välja, et see, kui inimene haigutab teiste haigutamise peale — n-ö nakatub — ei näita tingimata seda, et see inimene on samuti väsinud. Ta näitab sellega hoopis empaatiat teise inimese suhtes. Baylori ülikooli Texases uuringud tõestavad, et psühhopaate ei mõjuta nakkav haigutamine praktiliselt mitte kunagi. Nii et kui sa kahtlustad, et kellelgi võib olla selline isiksushäire, siis haiguta ja jälgi tema reaktsiooni.

Tundub kummaline, eks? Aga võib-olla ei olegi. See on hoopis kõige lihtsam viis (alateadlikult) väljendada hoolivust ja ühtekuuluvustunnet, näidata, et sa oled teistega arvestav inimene. Oi, sa oled väsinud? Mõistan, mina ka!

Uurimusest tuli välja, et mida külmaverelisem on inimene, seda vähem tõenäoline on, et ta teiste haigutamisest nakatub.

“Me leidsime tõestuse sellele, et üks suurimaid märke, et sa tunned empaatiat teiste inimeste suhtes, on see, et sa lähed nakkava haigutamisega kaasa,” selgitab uuringu üks juhte Brian Rundle. “Aga kuigi see on väga huvitav avastus, ei tähenda see nüüd muidugi ka seda, et teiste haigutamisest mitte nakatumine kindlasti seda tähendab, et sa oled psühhopaat.”

Uhh, see on küll kergendus. Aga selge on see, et haigutamisega mitte nakatumine räägib inimese kohta siiski midagi olulist. Nii et kui järgmine kord kohtingule lähed, siis tee lihtne test — haiguta. Kui su kaaslane selle peale samuti haigutab, võid rahulik olla — kõik on korras. Aga kui ta selle peale teist nägugi ei tee, siis… Nagu Rundle ütles, see ei tähenda ilmtingimata midagi nii jubedat, aga sa vähemalt oskad siis ettevaatlik olla ja hoolikamalt muid märke jälgida.

Allikas: She Knows