Heidy Tamme Tarmo Pihlapist: ta oli see, kes meid alati ühele lainele viis
"Ütlen sulle kõik" oli kava, kus esinesid koos Heidy Tamme, Tarmo Pihlap ja Oleg Melnik.
"Tarmo oli see, kes meid alati ühele lainele viis. Tarmo süttis poole sõna pealt, eriti kui tegu oli huumoriga. Mõni ei saanud arugi, aga Tarmo haakus kohe. Meie kolme vahel tekkis see loominguline kontakt, mille kohta öeldakse "nokib hästi."
Mida tähendavad või kuidas võtta neid sõnu, millega on Tarmot iseloomustatud – et ta oli üksik hunt ja erak?
"Me kõik oleme üksikud hundid, kes vajavad kriisi puhul eraldatust, nagu oli ka Jaak Joala. Või suuremat hingamisruumi. Mida suurem on indiviid, seda enam vajab ta laadimise aega. Ja seda peame õppima aktsepteerima. Need üldistused on vahel ühe inimese kogemus, mida teised kohe kergesti kasutama hakkavad. Kui Tarmo oleks olnud erak, polnuks ta võimeline teistega ühinema ja koos lustima. Tarmo Pihlap oli siiski seltskonnainimene. Ta haaras elust palju. Ja tema mäluaparaat oli imetlusväärne. Tuletas meelde mõne vana laulu ja meie olime üllatunud, et niisugune laul olemas oli. Tarmo oli seesmiselt väga haritud ja ma ei räägi siin mitte diplomist ega ka kooliharidusest...Aga ta oli ka väga emotsionaalne, muretseja tüüp -omadused, mis kuuluvad artisti juurde. Selleks, et mitte paugutada, keeras ukse kinni...Kuni põhjust ei tea, võid mõelda üht teist või kolmandat."
Mõnikord on lauljal oma publikuga raske, sest on ju tegelikult tema teenija?
"Jaa, sest üks asi on, millest unistad, ja teine on tegelikkus. Mõtlen, miks mind ei võetud vastu ovatsioonidega. Aga siis tuleb tänaval keegi juurde, kallistab ja ütleb, kuidas ta mind armastab: "Sa ei teagi, mida oled mulle oma lauluga andnud!" Ja see ongi, mida ootasid. Oleme nagu kassikesed, kes tahavad palderjanist joobuda. Tookord, kui Tarmo oli lahkunud, läksime Melniku koju, katsime eksperimendi korras kähku väikese lauakese, et meenutada aegu, mil meil oli tore olla. Alik, nii kutsusime, Melnikut, laulis Tarmo mälestuseks. Olimegi Tarmoga. Tarmo oli lõbus poiss,ja tahtis kindlasti, et oleksime lõbusad. Tema mälestuseks lasksime kõik tunded valla."
Ikka ju arutatakse, keda me võiks tema mantlisse valida?
"Me kõik oleme ainulaadsed ja pärast meid läheb vorm katki. Ütlen seda mitte negatiivses, vaid austavas mõttes. Artist muutub minutiga. Meis kõigis istub ju ahvike ja mida suurem kunstnik, seda suurem. Tarmo suurteks iidoliteks olid Artur Rinne ja Tom Jones. Olenemata ringi suurusest on mõlemad maailmaväärtused. Tarmos oli sama vajadus olla rahvale lähedal -ta oli kontaktne inimene. Tom Jones oli väljakutse, mis intrigeeris teda tegema enamat. Tõelist Tarmot otsides - Tarmo ju joodeldas, mis näitas hääle kõrgust ja tahtmist lustida laulu. Aga mäletan, et ühel kontserdil ütles Tarmo: "Heidy, ära mine ära, ole minu ees!" Mitte seda, et ilma ei saanud, aga me saime hea kontakti. Ju ma olin siis see tikk, üks sütitaja, millest ta tookord totaalselt põlema läks."
