Ka suvel tuleb end viiruste eest kaitsta ja tihti käsi pesta
Kes aga haigeks jäänud, ei pea tuppa jääma. Kui enesetunne lubab, sobib värske õhk hästi. Palavikuga peaks hoiduma aga päikesest ja muidugi veest.
Perearst Diana Ingerainen rõhutab, et külmetamise tulemusena väheneb immuunsüsteemi võimekus organismi haiguste eest kaitsta. Viiruseid ja baktereid leidub igal pool ja alati, nõrgenenud immuunsusega oleme neile lihtsalt kergem saak.
Peske käsi!
Kõik teavad, et kui hingata sisse viirusega nakatatud õhku – näiteks pärast kellegi aevastust –, võime nakatuda. Aga aevastamisel satuvad viirused ka pindadele, mida teine inimene puudutab. Seejärel katsub inimene ennast ning nii satub viirus tema organismi. Seega peske käsi! Koju saabudes või õuest tulles peaks kätepesu olema kõige esimene asi. Seepi pole alati vajagi, liiga sage seebiga pesemine pole nahale hea. Voolav leige vesi peseb maha ka viirused.
Ingerainen ütleb, et ka sellist haigust nagu kõhugripp pole olemas, aga on palju viiruseid, mis pesitsevad meie seedetraktis ja põhjustavad haigust, mille sümptomid on oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja gaasid. Sageli on selles süüdi just mustad käed. Ka kõiki puu- ja juurvilju tuleb korralikult pesta, et eemaldada pisikud ja bakterid.
Endast tuleb hoolida
Suvel on väga tähtis hoolitseda naha eest. Higistades koguneb nahale, mis on üks suuremaid ainevahetusorganeid, rasu, soola ja mustust – niisiis vajab nahk puhastamist. Kaks korda nädalas võib seda teha pehme dušigeeliga, aga teistel päevadel tavalise veega. Pärast duši all käimist peab keha kindlasti kreemitama! Mida rohkem kreemitame, seda paremini nahk ennast tunneb ning saab ainevahetusega hakkama. Kreem ei pea olema kallis, peaasi, et ta niisutaks, soovitab doktor.
Ka jalad vajavad hoolt, eriti vanemas eas. Hoolitsetud jalgadel liigub inimene paremini, sest nende verevarustus on parem. Kindlasti tuleb leotada ja maha hõõruda nahapaksendid. Nii on taldade tundlikkus suurem ja maapinda tunnetades liigub inimene paremini. Jalgadele on head ka ogakestega masseerijad – nendegi mõte on, et paraneks jalgade verevarustus.
Jalatsi tald peab jalgu korralikult toestama, abi võib saada sisetaldadest. Kui on vaja palju käia, siis on kõige paremad jalatsid Ingeraineni sõnul korvpallitossud. Jalatsi puhul peab tundma, et sellega on hea, pehme ja turvaline käia.
Kõige jalasõbralikum kontsa kõrgus on kolm-neli sentimeetrit. Suvel käiakse palju plätudega ning dr Ingeraineni sõnul pole selles ka midagi eriti halba, aga pikki maid käies nad väsitavad jalgu. Kindlasti peaks võimaluse korral käima ka paljajalu.
Külm tikub ligi
Suvel võib külmetuda nii tuuletõmbuses, liiga külmas vees ja liiga kaua ujudes, aga ka suveõhtul kontserdil käies.
Üsna palju satub suvel külmetamise tõttu arsti juurde autojuhte, sest kuuma ilmaga minnakse higisena autosse, mis jahutatakse kliimaseadmega väga külmaks. Inimene on nii tehtud, et talle sobib stabiilsus, selgitab doktor, seega peaks äärmustest hoiduma. Arstid on näinud küll ja küll autojuhte, kel radikuliit löönud sellesse külge, mis jääb lahtise akna poole.
Vältida tuleks tõmbetuult, kuna sellest võib saada nii radikuliidi, peavalu kui ka külmetuse. Inimeste külmatundlikkus on erinev. Üks soovib bussis akende avamist, teine nõuab aga, et need ometi kinni pandaks. Kui konditsioneeriga bussis tulevad kallale külmavärinad, peab seda bussijuhile ütlema.
Suvel külmetutakse ka seetõttu, et temperatuur kõigub tugevalt. Hommikul, kui alles jahe, minnakse liiga õhukeses riides välja – suvi ju! – ega võeta ka õhtuseks hiliseks kojutulekuks midagi soojemat kaasa. Ingerainen soovitab: pange selga pigem rohkem kui vähem riideid, sest ära võtta saab alati.
Üks külmetamise koht on konditsioneeritud siseruumid ning poodide külmosakonnad. Poodi minnes võtke kampsun kaasa.
Vesi sees- ja välispidiselt
Ujumine kuulub suve juurde. Paraku on meil vesi veekogudes, eriti meres, ujumiseks vaid lühikest aega piisavalt soe. Ingerainen ütleb, et karastamine on hea, aga sellega peab alustama tasapisi. Esialgu võib olla külmas vees vaid lühikest aega, aga mida rohkem on keha harjutatud, seda rohkem võib aega pikendada. Just äärmused langetavad keha kaitsevõimet.
„Nii mõnigi patsient ütleb teinekord, et jah, oli küll külmatunne, aga ta ei teinud sellest välja. Kui tekib külmatunne, siis tuleb midagi ette võtta, seda nii vees olles kui muidu ka,“ räägib Ingerainen.
Kui jutt on suvest, tuleb kohe meelde jäätis, mis on Ingeraineni sõnul üks mõistlikumaid suviseid maiustusi, seda juba oma kaltsiumisisalduse pärast. Kurgu pärast ei pea väga kartma. „Ma ei tea küll kedagi, kes oleks ennast jäätisega ära külmetanud,“ ütleb ta.
Mõttetuks peab doktor aga jookidele jää lisamist, eriti jääga kokasid ja fantasid. „Õige jook on vesi,“ ütleb ta. „Ja pole sinnagi vaja jääd panna, leige vesi võtab janu samamoodi ära.“ Meile võib tunduda, et jääkuubikutega jook on parem, limaskestadele aga on see veidi ekstreemne.
Eriti edukalt võib külmetuda vihma käes, sest märg nahk jahtub kiiresti ning külmetumisele aitavad kaasa märjad riided, mis juhivad hästi soojust. Niisiis olgu suvel alati kotis vihmakeep. Kes juba märjaks saanud, kuivatagu end ja vahetagu riided ülehelikiirusel.
Kui õues on 25 kraadi sooja ja lapsed tahavad sooja vihma käes joosta, siis andku aga minna, kui kuivad riided varuks.
Elukiri
