Pärnaõied lisavad keedustele huvitava maitsenüansi ja pikendavad eluiga

Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu õitseb juulis. Pärnade õitsemise aeg kestab vaid nädala või paar, seda ei tohi niisama, käed rüpes mööda lasta.

Kuivatamiseks tuleb pärnaõisi koguda kuival suvepäeval ning korjepuuna tasub eelistada taluõues või metsas kasvavaid puid, aga mitte linnades sirguvaid pärnasid. Mõõdukas soojuses (30–40°) ja õhukeses kihis kuivavad kogutud õied suhteliselt kiiresti, kuid kaotavad sellega ligi kaks kolmandikku algsest kaalust.

Kuivatatud pärnaõisi juba ammustest aegadest alates kasutatud tervist turgutava tee valmistamiseks. Kõige rohkem on tuntud pärnaõietee higistamaajav ning külmetushaigusi, peamiselt köha leevendav toime.

Mingil määral on teel ka rahustav, isutõstev, kergemaid seedehäireid ja silelihaste kokkutõmbeid lõõgastav ning nõrgalt põletikuvastane toime.

Sajandeid tagasi valitses tõsimeelne uskumus, et pärnaõietee joomine pikendab eluiga ning mõnes etnokultuuris peeti pärnaõisi lausa surematuse sümboliks.

Lahja joogipoolisena soodustab pärnaõitest valmistatud tee uinumist.

Väike kogus pärnaõisi annab omalaadse maitse ka puuviljakeedusele ja -hoidistele, sobivaks näiteks on pärnaõite maitsestav mõju pirnidele.

Sellest, milliseid keemilisi aineid pärnaõied sisaldavad ning kes neist valmistatud tee joomisega ettevaatlik peaks olema, loe SIIT.