Jooga paneb ennast kuulama, ka küpses eas
Mis on valiku tegemisel kõige tähtsam ja kuidas leida õpetajat? Millised on riskid, kui soovid hakata joogat harrastama vanuses 50+? Millega tuleb arvestada, kui võtad jooga oma elu osaks?
Vali õpetajat, mitte stiili
Arstiks õppinud Maimu Opmann on joogat õpetanud 1997. aastast.
„Mina erinevatest stiilidest jooga puhul ei räägiks. Stiil on inimese väljamõeldis, jooga aga lähtub inimesest endast ning sellest hetkest ja olukorrast, kus ta parasjagu on. Üle viiekümneaastased on riskigrupp, sest just siis võivad hakata paljud tervisehädad välja lööma. Mina ei julge öelda, et tee just teatud stiili ja siis probleemid lahenevad,“ räägib ta. Kui selg on haige, tuleb sellega arvestada, kui on unehäired, peavalud või südamehaigused, tuleb neid arvesse võtta. „Jooga tuleb teha sobivaks inimese jaoks, mitte suruda ennast mingi stiili sisse. Ja kui tervis on korras, võib teha mida iganes,“ lisab Opmann.
2012. aasta suvel Eestis esimese joogafestivali korraldanud kundalini jooga õpetaja Merit Raju tundi 50. eluaasta piiri ületanud joogahuvilised enamasti ei jõua.
„Minu tunnid võivad raskeks osutuda ja mõni võib ka šoki saada. Vanemaealistele sobib eakaaslasest õpetaja paremini. Seenioride tunnis arvestatakse kehaliste piirangutega rohkem: istutakse hoopis toolil, mitte põrandal nagu tavalistes grupitundides,“ toob ta näite. Raju sõnul sobib eakamatele klassikaline jooga, aga õpetajaga tasub aru pidada.
Kundalini jooga õpetaja Eha Kooser jõudis ise joogani 48-aastaselt. „Mina jäin kohe kindlaks kundalini joogale. Inimene peakski lähtuma äratundmisest, mis tema jaoks õige on. Jooga ei ole kõigile. Vaja on pühenduda ja seda ei saa keegi käskida. Jooga on nagu söömine, hingamine ja hambapesu, mida tuleb teha iga päev. Joogapraktika on üks osa elust, aga see hirmutab inimesi,“ räägib Eha ja toob näiteks, et kui tal on sada õpilast, siis tundides käima jääb neist kümme. Ülejäänud loobuvad niipea, kui raskeks läheb.
„Šivananda jooga on klassikaline joogasüsteem, mis tugineb viiele printsiibile: õiged harjutused, õige hingamine, õige lõdvestus, õige toitumine, positiivne mõtlemine ja meditatsioon,“ tutvustab joogaõpetaja Aili Jõeleht. Šivananda, kes oli elukutselt arst, valis tuhandetest joogaasenditest välja 12 põhilist, mis on inimkehale kõige kasulikumad. Need harjutused sobivad kõigile, ka lastele ja vanematele inimestele. „Harjutusi mugandatakse vastavalt inimese kehale. Inimesed on erinevad, aga oma keha võimalusi peab igaüks ise tunnetama. Minu tunnis käib näiteks 75-aastane naine, kes seisab vabalt pea peal,“ märgib Jõeleht, kelle tunnis osalevad õpilased vanuses 12–75 eluaastat.
Joogaharjutused keskenduvad eelkõige selgroo tervisele ja kui säilitada selgroo painduvus ja tugevus õigete harjutuste abil, paraneb inimese vereringe, närvide toitaine- ja hapnikuvarustus ning kogu keha püsib kauem nooruslikus vormis.
Millised on riskid?
Kui hakata joogat harrastama vanuses 50+, tuleb arvestada, et üleminekueas tekib organismis palju muutusi. „Hormonaalne muudatus on väga suur. Tabada võivad kuumahood, ärrituvus, seljahädad, unehäired, üliemotsionaalsus, peavalud, liigesevalud, seedehäired, kaaluprobleemid... Terviseriske tuleb endale teadvustada. Ja ehkki võib tekkida tugev soov noorusest kinni hoida, siis treeningutega ei tohi järsku alustada ega ka neid järsku järele jätta,“ õpetab Opmann.
Maimu Opmann, kes on õppinud ja ka praktiseerib joogateraapiat, ei luba oma rühmatundidesse inimesi, kel on äsja olnud operatsioon, keda vaevavad ägedad seljavalud, astmaatilised atakid, südamepuudulikkus või kõikuv vererõhk. „Grupitunnis kõik käia ei või, aga joogaga alustada saab ka individuaaltunnis. Keskendun seal just selle inimese kehale ja vajadustele ning paneme kokku individuaalse skeemi, kuhu kuuluvad keha liigutused, hingamised, kujustamine, meditatsioon, helid... Joogateraapia üheks osaks on inimese vaimse plaaniga tegelemine,“ tutvustab ta.
Kas joogaga võib endale liiga teha?
Eha Kooseri sõnul võib inimene endale liiga teha oma rumalusest. „Tüüpiline häda on see, kui tullakse esimest korda joogatundi ja tehakse harjutusi liiga suure jõuga. Joogaharjutust tuleb teha nii, et tunneksid ennast hästi. Rasked kohad tuleb ületada lubamisega, mitte jõuga,“ õpetab ta ja lisab, et inimene peaks kindlasti õpetajale ütlema, kui ta pole varem joogaga kokku puutunud või kui tal on tervisehädasid. „Samas tuleb arvestada sellega, et kõik, mida tahame elus muuta – ja seda me jooga kaudu ju tahame –, tuleb läbi raskuste. See võib kaasa tuua halba enesetunnet, peavalu, haigestumist, mida aga ei pruugi aga karta. Jooga on hinge teenimine ja oma eluülesande lahendamine, see ei ole keha treenimine,“ rõhutab Eha.
„Joogaõpetajana küsin uutelt õpilastelt nende terviseprobleemide kohta, ent vastutus jääb siiski inimesele endale,“ räägib Raju. Tähtis on enese tunnetamine, aga enamikul inimestest pole enesetunnetus paigas ja sageli ütlevad algajad joogatundides käijad, et nad saavad alles õhtul või järgmisel päeval aru, et on endale liiga teinud. „Selgrooprobleemide korral on oht tunnis üle pingutada. Kehalise kasvatuse tundides õpetati meid täitma norme, mitte kuulama oma keha,“ märgib Merit.
Keha on parim õpetaja
Joogatundi valides on mõistlik ka õpetaja tausta uurida. Üks asi on inimlik sobivus ja meeldivus, ent hea õpetaja on ka hästi koolitatud. „Inimese keha ja psühholoogia tundmise poolest peaks õpetaja olema väga kõrgel tasemel: tundma anatoomiat, bioloogiat, füsioloogiat; teadma, kuidas toimivad hormonaal- ja närvisüsteem. Hea, kui ta valdab Hiina meditsiini, reikit, ajurveedat. Õpetajal tuleb endal pidevalt väga palju juurde õppida,“ tutvustab Kooser.
Maimu Opmanni sõnul on samuti tähtis, et õpetaja sobiks, ent õpetajast olulisem on oskus jälgida iseennast: „Jooga võib ka väga palju halba teha, kui inimene ei jälgi ennast, vaid püüab teha kõike just nii, nagu õpetaja ees teeb.“
Kui inimesel on terviseprobleemid, tuleks sellest rääkida oma joogaõpetajale. Ja kui õpetaja ütleb, et tema vastutust ei võta, siis pole Maimu arvates vaja ka sinna tundi minna. Risk on liiga suur ja seda mõlemale osapoolele. „Jooga mõju on juba läbi hingamise palju suurem ja sügavam kui tavapärase füüsilise treeningu puhul ning seetõttu on ka traumaoht suurem.
Aili palub inimesel, kellel on olnud trauma või operatsioon, enne tema tundi tulemist arstiga konsulteerida: „Ma ei ole meedik ega saa vastutust võtta. Ja kui kehas midagi tunda annab, siis esialgu tehakse harjutusi just nii palju, kui keha lubab. Tänu õigele hingamisele ja harjutustele hakkab keha ennast varsti ise tervendama. “
Vahel tuleb tal manitseda endale mitte liiga tegema just sportlase taustaga inimesi, kes ülehindavad oma keha võimekust. Iga inimene peab tunnis ise tunnetama oma keha märguandeid ja vastavalt sellele tegutsema. Iga päev on keha erinev ja tuleb olla väga tähelepanelik. Ka tavaelus peaks jälgima, et keha poleks pinges, et selg oleks sirge. Tähtis on jälgida ka hingamist.
Vanus ei loe
Eha Kooseri sõnul ei ole joogas midagi üle jõu käivat, kui inimene lähtub oma kehast. Ka talle endale on paigaldatud puusaprotees ning füüsilise töö võime on väike, ent see ei sega joogategemist: „Vastupidi, just nii saan ennast ise aidata. Muidugi on märksa mugavam istuda arsti ukse taga ja oodata, et keegi ütleks, mida peab tegema, et oma hädadest ja valudest lahti saada. Tabletivõtmiseks läheb aega minut, aga joogat pead võib-olla paar tundi tegema, et selle päevaga hakkama saada.“
Joogaga tegelemise juures pole oluline vanus, vaid äratundmine. Harjutusi saab teha jõukohaseks vastavalt inimesele. Viljandimaal ja Tartus joogatunde andva Eha juurde on viimasel ajal tulnud päris palju eakamaid, ka üle 70-aastaseid inimesi. „Joogavõimlemise tundides me vaatamegi, kuidas saab minna mingisse asendisse, näiteks peapealseisu. Eakamatel inimestel on sageli segavaks asjaoluks see, et nad on veendunud oma väikestes kehalistes võimetes. Tullakse rääkima, et ei saa valu pärast küünarnukki liigutada või et põlve ei saa painutada... Kõigil on alguses valus, aga tasapisi harjutades lähevad liigesed paindlikumaks ja valu väheneb,“ selgitab ta.
Kundalini jooga tunni osaks on ka mantrate laulmine. Eha räägib, et pahatihti ei julge inimesed häält teha, sest mõnel on algklasside lauluõpetaja negatiivne hinnang igaveseks võtnud julguse suud lahti teha.
Aili Jõeleht rõhutab, et erinevalt kõikidest teistest kehakultuuri liikidest on jooga ainus, mis tegeleb nii keha kui vaimuga. „Mõõdukad ja järjekindlad joogaharjutused muudavad enesetunde paremaks, lõdvestavad ja muudavad meele rahulikuks. Jooga harrastamise juures on kõige tähtsam järjepidevus.“
Maimu Opmann usub, et kui inimese elus on tasakaal kadunud ja tekib vajadus abi otsida, siis on jooga täiesti õige koht. Ta soovitab rääkida õpetajaga, küsida, millised on tunni rütm ja nõudmised, ning osaleda proovitunnis: „Tuleb valida õpetaja ja koht, kus süda on rõõmus ja enesetunne hea. Ei pea olema tubli teiste jaoks!“
Kommentaar harrastajalt
Anne Valk: jooga aitas mul sundmõtetest vabaneda
Alustasin joogaga tegelemist 57-aastasena, kusjuures varem polnud ma üheski joogatunnis käinud. Mu tervis pole kunagi olnud nii hea, et mingit spordiala tõsisemalt harrastada.
Jooga tuli minu ellu poolteist aastat tagasi, kui mul oli väga raske aeg. Kõigepealt läks hooldekodusse ämm, siis jäi haigeks ema ja seejärel sai mees insuldi. Jäin vaid poole kohaga tööle, et kõiki hooldada... Aga kõige raskem oli hakkama saada oma mõtetega: süüdistasin juhtunus ennast. Otsisin väljapääsu ja siis nägingi kuulutust, mis kutsus joogatundidesse. Läksin kohale, uurimata, millega täpselt tegu. Arvasin, et jooga võiks mulle sobida, kuna tegemist pole vaid füüsiliste harjutustega. Läksin vabanema sundmõtetest, pealegi olid mul tekkinud unehäired ja muidki hädasid. Kundalini jooga sobis mulle: omaette olek, mõtlemine ja hingamine tõid mu maa peale tagasi.
Olen nüüdseks paljudest hädadest vabanenud: ammu pole olnud liigeseprobleeme (mul oli diagnoositud liigesereuma, osteoporoos ja neerupuudulikkus). Kui mõtlemine on korras, siis haigused taanduvad.
Oma keha ma alguses jälgida ei osanud. Olen tugev inimene ja emotsioone välja ei näita, aga joogatund oli koht, kus sain olla nõrk ja ka nutta, kui vaja. See oli tohutu vabanemine. Tunnetan nüüd keha võimalusi ja vaatan ise, milliseid harjutusi ja kui palju ma oma seljaga teha saan. Kodus ma spetsiaalselt harjutusi ei tee, sest ei tunne selleks vajadust. Meditatiivset istumist teen küll: lihtsalt hingan ja lasen mõtted vabaks. Enesetunnetamine on kõige olulisem. Ja muuseas, täiesti märkamatult olen selle poolteise aastaga kaotanud 12 kilogrammi oma kehakaalust.
Räägin ka oma sõpradele, et kui keegi on vähegi omadega puntras, siis jooga aitab raskest seisust välja.
Jooga harrastamine
Jooga tegeleb inimese keha, vaimu ja hingega. Õige stiili leidmisest tähtsam on leida õige õpetaja. Uuri õpetaja käest tema ettevalmistuse ja kogemuse kohta; küsi, milline on tunni raskusaste ja tunni rütm.
Terviseprobleemidest teavita õpetajat alati enne tunniga alustamist. Tervisehädade puhul on vaja individuaalselt läheneda. Ülitarvilik on ise oma keha kuulata ja enesetunnet jälgida ning mitte üle pingutada.
Kasu joogaga tegelemisest: paraneb tasakaal, tugevneb immuunsüsteem, lõdvestub närvisüsteem, paraneb liigeste liikuvus ja soolestiku töö, õpid igas olukorras rahulikuks jääma.
Varustusest vajad vaid joogamatti, mugavat riietust ja pleedi. Joogatundide hinnad Tallinnas jäävad enamasti 5–8 euro piiridesse, mujal võib tunnitasu olla mõnevõrra odavam. Paljud õpetajad ja klubid pakuvad kuu- või mitme korra kaarte.
Joogatundide kohta leiab infot internetist joogastuudiote ja spordiklubide lehekülgedelt. Infot õpetajate kohta koondavad ka näiteks saidid www.jooga.ee; www.sivanandajooga.ee/; www.kundaliniyoga.ee/et/.
Elukiri, aprill 2013
