ELUTARGA SUVEMÄLESTUS: Poola telk oli hoopis teine tase

Mina mäletan nõukogude ajast, et meie perel õnnestus hankida prestiižikas Poola telk. Selle müüs meile hilisem edukas ettevõtja, kes tõigi Poolast telke ja müüs need Eestis vaheltkasuga maha. Ehk oli juba nõukogude ajal ärimees.

Poola telk ei olnud mingi Vene telk, see oli ikka oma aja kõrgeim tase ja kõik tahtisid endale just Poola telki. Poole telk oli nii moodne, et koosnes alustelgist ja selle peale käivast presendist, mis moodustas esiku. 

Peatsi juures ei olnud sein mitte neljakandiline ja otseloodis ülalt alla, vaid siiludest õmmeldud nagu püramiidi tahud. Sinna moodustus kaarjas ruum, mis oli mõeldud kottide kohaks. Seal kotiruumis magas meie kõige väiksem laps. See oli nn kaheinimesetelk, aga sinna mahtus lahedalt viis inimest. Nõukogude telkidega oli ka see vahe, et vihma pidas Poola telk väga hästi.

Matkade ajal olid söögid meil kodus kaasa võetud. Õhtuti sussitasime lepatoki otsas lõkke peal keeduvorsti või sardelle või viinereid. Põnev oli telgis lastega igasugu jutte rääkida, kui videvik saabus. Seda telkimist ootasid kõik väga.

Ega me tavaliselt kaua sõita ei saanud, kui lapsed juba ütlesid, et kõht on tühi. Siis laotasime aga lina maha ja läks söömiseks. Avastasin nüüd, et ühel pildil on esiplaanil tolleaegne hitt Hiina termos.

Mu tulevane mees Kalle osales 6. - 9. juulini 1977 toimunud noorte suvepäevadel Rõuge Ööbikuorus. Seda kutsuti võsaleeriks, sest nõukogude noortele üritati pakkuda midagi leeripäevade asemele. Enamik olid täisealiseks saanud keskkoolilõpetajad, aga sinna saatis ka kolhoosi komsomoliorganisatsioon neid, kes juba töötasid. Hommikuti oli rivistus, päevad läbi toimusid spordivõistlused, esinesid lektorid ja õhtul olid ansambliga peod. 

Pidu kestis igal õhtul ka pärast telkides edasi ja järgmisel päeval nii mõnigi ei jõudnud üritustele. Korraldajad, partei- ja komsomolitöötajad, käisid siis päeva ajal telkidest magajaid välja ajamas. Kas te tänapäeval kujutaks midagi sellist ette? Aga siis oli Iga tund tihedalt sisustatud ja osavõtt kõigest oli kohustuslik. Suvepäevad lõppesid Kubija laululaval, kus igaüks sai suvepäevade lõputunnistuse. 

Meie lastele hakkas meeldima telgis elamine ja nüüd korraldavad lapsed oma lastele ka igal suvel ühe reisi, kus ööbitakse telkides.