Kellele Õnne tänava Alma, kellele Pipi - Helgi Sallo lihtsalt on...
Aga kui üks kaheaastane Arianne "Õnne tänava" Almat näeb, plaksutab ta käsi. Tema ema ei oska seletada, mis kiirgus just Helgi Sallos ja tema tegelases on, et väike laps ta oma lemmikuks on valinud.
ETV näitab juubelisuvel igal õhtul vanu saateid. Mõni aeg tagasi näidati 1971. aastast pärit Sulev Nõmmiku telelavastust "Teatriöö", kus Helgi Sallo oli mitmes rollis 40 aastat tagasi, Pipi Pikksukast siledate sulgedega Viini salongidaamideni välja operetistseenides.
"Teatriööd" vaadates seesama kaheaastane Arianne plaksutas samamoodi, kui noor Helgi „Helisevas muusikas“ laulis, ja hõiskas: "Näe, Alma!"
Estonia teatri kolleegid ikka nägid seda saadet ja tegid juttu. Näitejuht Helgi Sallo kuulas muljed ja ütles vaoshoitult: „Oi, see oli ju nii kaua aega tagasi, varsti lööb seitsmekümnele neli otsa!“ „Ei ole võimalik,“ ahhetas vene emakeelega baleriin, „siis olete ju kivistunud.“ Tahtes öelda, et Helgi on hästi säilinud. Mis on ka tõsi.
Eks me kõik teame, et kui paneme kolm-neli seitsmekümnest ritta, siis võivad nad olla väga erinevad. "Helgi Sallo on äravahetamiseni kordumatu nagu oli ka Velda Otsus," ütleb endine Eesti Raadio muusikasaadete toimetaja Helve Võsamäe. "See intensiivne pilk silmades pole ju kusagile kadunud. Helgi Sallo Pipi ei olnud ka kolmekümneaastane naine, kes laval Pipit mängib, vaid väga lapselik laps, kes Pipi ju ongi.“
Nukuteatri näitleja Helle Laas rääkis raadiosaates, et kui öeldakse Pipi Pikksukk, tuleb talle esimesena meelde Helgi Sallo, mitte Astrid Lindgren. Helgi Sallo ei jäta rõhutamata, et kui oled pika elu n-ö mitteinimene, siis ühest rollist teise minekul ilma lavastajata ei saa. "Kui keegi arvab, et lavastajat tarvis pole ja ma teen oma osad ise, siis see ei vasta tõele. Näiteks Pipit tehes nägi lavastaja Sulev Nõmmik minu tugeva karakteri kõrval ka minu lüürilisust."
Aga aeg teeb oma töö. Rahvusooper Estonia korraldas aastaid tagasi konkursi, et taas kord Pipi lavale tuua ning laste seast uusi Pipisid, Annikaid ja Tommysid leida. Helgi, kes 40 aastat tagasi Pipit mängis, mõtles muiates endamisi, et kes tuleb temalt autogrammi küsima, saab kindlasti edasi. Aga ei tulnud keegi. Siis küsis lavastaja Neeme Kuningas, kas te Helgi Sallo autogrammi ei küsigi. Helgi Sallo Pipi-pilt rippus ju seinal nähtaval kohal. Lapsed imestasid, et kas siis Alma tegi Pipit.
Kunagi ütles näitleja Linda Rummo "Õnnet" vaadates: "Huvitav on vaadata, kuidas Helgi oma ealisi resursse ära kasutab ja vastavalt sellele Alma kuju ealiselt muutub."
Mainitud saate "Teatriöö" võtete ajal ootas Helgi oma väikest Liinat, praegust näitlejat Liina Vahtrikut. Aga lavastaja Sulev Nõmmik seda ei teadnud. "Süda oli paha ja käisin lava taga öökimas," mäletab Sallo. Jumestaja Anne silus Helgi selga ja piserdas talle vett. „Jõuad, jõuad, kohe lõpeb ära,“ lohutas Anne.
"Teatriööst" vaatavad vastu Pipi elevil silmad. Ta hoiab õrnalt peopesas spunki ning laulab talle: „Sa mu kullake, sa mu kallike, olen kaua sind otsinud ma...“ Siis tuleb kaadrisse üks pontsakas mehekäsi, peos spunk... "Oh sa heldene aeg," hüüdis Helgi. See on see kaader, mille peale ta alati ehmatab. Sest pontsakas käsi, mis "Teatriöös" spunki hoiab, pole Helgi Pipi, vaid lavastaja Nõmmiku käsi.
"Olin puhkusel, kui "Teatriööd" kokku monteeriti. Nõmmikul oli vaja vahekaadrit ja ta tegi selle ise ära." "Aga näe, nüüd vaatasin seda aastakümnete tagust Helgi Sallot, kel nägu naerul, kes tantsib ja laulab ja kusagilt ei paista s e e välja," ütleb Sallo. Mis ju ongi teater, kus higipisarad ja kalossid jäetakse ukse taha.
"Kui Liina oli kolmeaastane, lugesime palju seda Pipi raamatut. Kui Liina lapsena "Teatriööd" vaatas ja seal Pipit nägi, hüüdis ta vaimustunult: "Ema, näe Pipi!“
Mina ütlesin: „Ei, see on ema.“
„Ei, see on Pipi!“ hüüdis Liina ja hakkas nutma.
„Aga kui ta mind operetis sulgedes tantsimas nägi, siis ütles: "Näe, see on emme!",“ naerab Helgi.
