Jüri Ennet: Kui riik alkoholi kättesaamist ei piira, sureb Eesti rahvas välja
"Alkoholi tarbimise vähendamine puudutab kõiki inimesi. Sa võid ise ju karsklane olla, aga jääd endast sõltumata auto alla, mida juhib alkoholijoobes või jääknähtudega autojuht," rääkis psühhiaater Jüri Ennet, kelle sõnul ohustab alkohol Eesti rahva tulevikku.
Tohter rääkis TTV saates "Täna+", et eestlaste vägijoogilembus alguse sellest, kui rahvas oli orjastatud ning murede leevendamiseks joodi alkoholi.
"Ülemöödunud sajandi alguses tegi Karl Ernst von Baer doktoritöö teemal "Eestlaste endeemilised haigused". Selles selgus, et Eestimaal juuakse rohkesti, rahvas on orjastatud, muresid on palju ja neid on vaja alkoholiga leevendada. 1840. aastal ilmus Kreutzwaldi karskussisuline raamat "Viina katk", milles ta näitas, et probleem on hull ja sotsiaalselt oluline. 1890. aastal algas karskusliikumine ja Jüri Tilk Pärnumaalt ütles, et baltisakslaste ja Tsaari-Venemaa orjuse itkest väljatulemiseks peavad inimesed kained ja karsked olema," meenutas Ennet ajalugu.
Psühhiaatri sõnul on iga samm, mis alkoholi kuritarvitamist ja sõltuvust vähendab, väga vajalik. "Eestis tarvitatakse inimese kohta aastas 11,2 liitrit absoluutalkoholi. See on üüratult suur kogus."
"Kui riik alkoholi kättesaadavuse piiramisega ei tegele, sureb Eesti rahvas välja. Alkohol teeb kahju kogu organismile, kaasaarvatud seemnerakkudele. Kroonilise alkohooliku seemnerakkudest pooltel on pea viltu ja saba katki, mistõttu need ei saa edasi liikuda," rääkis Ennet ja lisas, et kui noored tahavad tugevaid järglasi, tuleb alkoholi juua pigem vähem kui rohkem.
Ent kahjuks ei tähenda alkoholi mittejoomine seda, et alkohol ei ohusta inimest. "Sa võid ise ju karsklane olla, aga jääda endast sõltumata auto alla, mida juhib alkoholijoobes või jääknähtudega autojuht," rääkis Ennet.
Allikas: Pealinn