Erinevad plaastrid ja nende iseärasused
Arstid nimetavad haavaks iga nahka või limaskesta läbivat vigastust. Ohtlikkus sõltub haava asukohast, suurusest, sügavusest ja saastumisastmest. Pindmiste haavade ja marrastuste hooldamisega saab igaüks kodus ise hakkama, kui veidi aega haavahooldusele pühendab.
Haava puhastamiseks sobivad mitmed vahendid
Kui haav tekib, tuleb see esmalt puhastada. Sobivateks vahenditeks on desinfitseerivad vedelikud (toimeainega oktenidiin; polüvidoonjood, joodpovidoon, polüheksanidiil) ning füsioloogiline lahus. Kindlasti tuleb puhastada ka haava ümbrus.
Tähele tuleb panna, et antiseptikum oleks piisavalt laia toimespektriga ega kuivataks või kahjustaks haava. Piiritust sisaldavad antiseptikumid võiks olla pigem käte ehk terve naha puhastamiseks, mitte haavale. Samuti ei sobi niisked piirituselapid. Kui midagi muud pole käepärast, siis sobib haava loputamiseks ka puhas vesi. Meeles tuleks aga pidada, et vesi pole bakterite ja mikroobide vastase toimega ning seega on veega loputamisel põletikuoht suurem.
Paljud soovitused ei vasta tõele
Põlvest põlve on antud edasi rahvatarkust, et haava võiks puhastada vesinikulahusega, kuid arstid seda ei soovita, sest lahus võib haavade paranemist pigem raskendada. Samuti on vastunäidustatud briljantroheline, kaaliumpermanganaat ning joodi tinktuur. Viimaste puhul on probleemiks seegi, et kuna need muudavad haava värvust, pole nende alt võimalik tuvastada võimalikku põletikku või punetust.
Kui varem soovitati haaval kiirema paranemise huvides lahtiselt hingata, siis enam mitte. Väide, et haav tahab hingata, ei vasta tõele. Kokkuvõttes võib see paranemist hoopis takistada. Haav tuleb katta plaastriga ning vajadusel kasutada ka haavageeli (prontosan, askina geel), mis takistab plaastri või sideme kleepumist haavale. Lisaks sellele tagab geel haavas normaalse niiskustaseme. Nõnda soodustatakse ja kiirendatakse haava paranemist.
Igale haavale õige plaaster
Plaastri valimisel lähtuge haava suurusest, asukohast ja seisundist. Lisaks tuleb arvestada, kas haav on kuiv või märg. Plaaster kinnitage kuivale ja puhtale nahale nii, et kogu haav on kaetud. Märjale, higisele või kreemitatud nahale plaaster ei kinnitu. Vajadusel fikseerige haav ka sidemega. Eelistada tasub selliseid plaastreid, mis ei kleepu haavale, muidu võivad nad eemaldamisel paranemisjärgus haava vigastada. Jälgige ka jooksvalt, et plaastri alla ei tekiks põletikku. Ühte plaastrit saab kasutada vaid korra – kui plaaster on lahti tulnud, pange asemele uus.
Kui plaaster on ebamugav või seda on pea võimatu paigaldada, on marrastuste ja kergemate haavade puhul alternatiiviks haavaliim või sprei plaaster. Mõlemad tooted jätavad haavale kerge läbipaistva kilekihi, mis on veekindel ning takistab mustuse sattumist haava. Kokkuvõttes eemalduvad need haavalt iseenesest, kuid enne kasutamist tuleb haav kindlasti puhastada ja kuivatada. Verejooksu peab peatama. Haavaliim ja sprei plaastrid sobivad hästi ka lastele, kel plaastrid kipuvad mänguhoos haavalt ära tulema.
Erinevad plaastrid ja nende iseärasused
Sprei plaaster
Mõeldud kasutamiseks pindmistele haavadele. Kaitseb ja soodustab paranemist. Pärast haavale pihustamist moodustab veekindla õhku läbilaskva kile. Mugav ja lihtne, sobib vigastuse kaitseks piirkondades, kuhu tavalist plaastrit on raske paigaldada. Uuendada tuleks vastavalt vajadusele. Kileplaaster eemaldub iseenesest. Mitte kasutada põletushaavade; infitseerunud, sügavate või mädaste haavade korral. Vältida kontakti limaskestade ja silmadega. Pärast nahale pihustamist võib tekitada ajutiselt kerget kipitust.
Urgo haavaliim
Mõeldud käte ja jalgade väikestele lõikehaavadele ja nahalõhedele, mis ei veritse. Liim moodustab veekindla kile, mis kaitseb haava väliste ärritajate eest, soodustab paranemist ning takistab haava taasavanemist. Haavaliimi on rikastatud nisuiduõliga (sisaldab E-vitamiini), mis loovad soodsa keskkonna haava paranemiseks. Liimi võiks kasutada kaks kuni kolm korda ööpäevas kuni vigastuse täieliku paranemiseni. Haavale kandmisel võib põhjustada ajutist põletavat tunnet. Haavaliimi ei tohi panna veritsevatele ja infitseerunud haavadele, põletustele, limaskestadele (eriti huultele) ning silmaümbrusesse.
Polüvidoonjoodi sisaldusega salv
Kui haav on põletikuline, oleks hea kasutada polüvidoonjodiidi sisaldusega salvi (braunovidon). Erinevalt tavalisest joodist on salvi puhul tegemist joodi kompleksiga, mis vabastab joodi konstantses kontsentratsioonis ning tänu sellele on tagatud efektiivne antimikroobne toime. Kordades väiksem on ka allergiarisk. Samuti ei põhjusta see peale kandes valu ja hoiab haavas optimaalset niiskustaset. Silmas tuleks pidada, et seda ei tohiks mingil juhul kasutada koos vesiniklahusega!
Hõbealginaati sisaldav pasta
Põletikulisele haavale sobib ka hõbealginaati sisaldav pasta (Askina Calgitrol). See on väga laia antimikroobse toimespektriga, mis aga ei sobi nendele, kellel on allergia alginaatide või hõbeda suhtes.
Hüdrokolloidplaaster
Põletustele, villidele, lõikehaavadele, marrastustele ja kriimustustele sobivad uudsed hüdrokolloidplaastrid (Granuflex, Urgomed, Compeed), millel plaastri hüdrokolloidne osa kiirendab haava paranemist, leevendab valu ja takistab põletiku tekkimist. Hüdrokolloidmass vedeldub kokkupuutel haavaeksudaadiga ja moodustab geeli, mis väldib plaastri kleepumist haavale ning loob soodsad tingimused paranemiseks.
Silikoonplaaster
Väga hea variant on ka silikoonplaaster (mepiform, askina plaastrid), mis haavalt eemaldamise ajal ei kahjusta tervet nahka ega põhjusta ärritust. Samuti ei kleepu plaaster haavale ja soodustab tänu niiskuse säilitamisele selle paranemist. Võimalik on valida ka hõbedaioonidega plaastrid, millel on tugev mikroobidevastane toime.
Ravivahendite valik on väga lai ja seetõttu tasub parima ning õigeima plaastri leidmiseks alati nõu pidada apteekriga.
Allikas: Südameapteek
