Nepali teadlane: koolihariduseta vanaema oli tõeline perekonna liider

Liitperede arv on viimaste aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud. Hiiglasliku Himaalaja varjus on Dev Raj Paudel elanud ühe katuse all 24 inimesega neljast põlvkonnast. Ta on saanud kõige väärtuslikumad elutarkused oma vanaemalt: naiselt, kes ei ole kunagi koolis käinud ega oma silmaga klassiruumigi näinud, kuid kelle juhioskustes ei ole keegi kunagi kahelnud. Ta räägib peresidemete mõjust õnnele raamatus "Õnn on. Kogu maailma õnneraamat".

Kõik vanaema katuse all
Kuigi tegemist on tõepoolest erakordse juhtumiga, võib tänapäeva moodsal ajastul tunduda mõte ühe katuse all elavast neljast põlvkonnast väljastpoolt tulnutele üllatav. Aga minu jaoks on liitperekonnas elamine mõjunud innustavalt: pakkunud võimaluse jagada ühist eluaset, saada osa ühises köögis valmistatud toidust, järgida sama usku ja jagada ühist vara. Kui ma sellele nüüd tagasi vaatan, tunnen end õnnistatuna ja privilegeerituna, et mul on olnud selline vanaema. Ma elasin tema juures enam kui kolmkümmend aastat oma elust. Ja nende aastate jooksul omandasin oma elu kahtlemata kõige olulisemad teadmised. See aeg andis mulle elu parimaid hetki ja mälestusi, mida ma siiani kalliks pean. Kui tema oli meie kõrval, oli elu lausa imeline. Eelmisel aastal meie hulgast lahkudes oli ta 91aastane.

Algul elasime külas, kus valitses pimedus ja kirjaoskamatus. See oli nii kauges maanurgas, et linna jõudmiseks kulus terve päev kiiret kõndimist. Sel ajal oli koole vähe, aga mu vanaema arvas, et minu isa ja onu peaksid kindlasti kooli minema ja õppima. Sageli toimusid tulised vaidlused teemal, kas kulutada osa niigi vähesest rahast nende koolitamisele või mitte. Aga vanaema kõikumatu otsusekindlus ja tema veendumus tegid tema kahest pojast esimesed lapsed kogu külas, kes lõpetasid keskkooli. Hiljem olin mina kogu külas esimene, kes jõudis kõrghariduseni. Isegi tänapäeval imestan ma selle üle, kuidas ta suutis nii hästi mõista hariduse kasulikkust, kui ta ise ei olnud päevagi kooliharidust saanud (nagu kogu ülejäänud küla). Kuidas ta teadis? Kes oli talle eeskujuks?

Hoolimata sellest, et vanaema oli kirjaoskamatu, õnnestus tal hästi perekonnas harmooniat säilitada. See ei olnud kerge ülesanne, kuna mitu aastat elasime koguni kahekümne neljakesi ühes majas. Kakskümmend neli erinevat isiksust eri tausta, suhtumise ja prioriteetidega. Siiski ei olnud vanaema edu õnnelik juhus. Peamine allikas, mis hoidis meie tuju üleval ja innustas meid perekonna hierarhiast kinni pidama, peitus meie perekonna struktuuri vundamendis ja juhtimises. Ta õpetas meid jagama, kompromisse tegema, üksteist aitama, rahulikult koos elama ja üksteise vabadust austama. See pani meie väärtused ja suhted juba algusest peale paika. Väljastpoolt tulnule tundus vältimatu, et mõned pereliikmed pidid kollektiivse perekondliku vaimsuse säilitamise nimel üht-teist ohverdama. Aga see ei olnud nii. Lõpptulemuseks oli kõigile pereliikmetele kasulik kooseluviis.

Mis iseloomuomadused tegid vanaema perekonna liidrina nii edukaks? Õiglustunne ja eetika. Õiglustunne oli mu vanaemal veres. Keegi ei süüdistanud teda kunagi kellegi eelistamises ega oma lemmikute soosimises. Tema kohtles kõiki oma laosi ja lapselapsi ühtmoodi, ükskõik, kes läks üle piiri või rikkus perekonna reegleid. Liitperekonna olemasolu on võimalik ainult säärase võrdõigusliku suhtumise korral. Kui me pärast õhtusööki tule ümber istusime, pidas ta meile moraalijutlusi. Ta andis endast parima, et harida oma järglasi elust enesest võetud näidetega. Mu vanaema ei jätnud kasutamata ühtki võimalust, et hoida kogu oma elu jooksul peret koos. Ta tuli sellega suurepäraselt toime – ja tõestas uhkusega, et liitperekond on selleks parim võimalus.

Meelespea
• Liitperekonnad õpetavad, kui tähtis on osata asju jagada.
• Harmoonia põhineb ausal ja innustaval juhtimisel.
• Peresidemete oluliseks aluseks on õiglus ja eetika.

Dr Dev Rai Paudel on Nepalis asuva Katmandu Capital kolledži ja uurimiskeskuse rajaja ja direktor. Kolledž teeb tihedat koostööd Nepali Tribhuvani ülikooliga. Loo autor on kahekordne magister, nii sotsioloogias kui metsanduses. Tema uurimisvaldkondadeks on loodusvarade juhtimine, sotsioloogia ja positiivse psühholoogiaga seotud rahulolu-uuring.

Õnn on. Kogu maailma õnneraamat.
Teadmisi ja tarkusi enam kui sajalt õnneasjatundjalt kogu maailmast. Kirjastus Pegasus 2015

http://pegasus.ee/raamat/onn-0