Avasta imeline maailm: 10 hämmastavat lugu loodusest
1. Briti bioloog Shaun Ellis lähenes huntide uurimisele ebatavalisel moel. Selleks et neid kurikuulsaid ja vääriti mõistetud metsikuid koerlasi tundma õppida, liitus ta USA-s Idaho osariigis hundikarjaga ja tõusis selle juhiks, õppides koos nendega elama, sööma ning jahti pidama.
2. Järskude külgedega ja nurgeline Matterhorn on Euroopa tuntuim mägi – seda kurikuulsat tippu on lihtne piltidelt ära tunda. Kõrgusest hoolimata on Matterhorni neli külge peaaegu lumeta, kuna need on nõnda järsud. Mäetipp vallutati esmakordselt 1865. aastal, kuid see nõudis nelja inimese elu. Sellest ajast peale on seal hukkunud sadu alpiniste, seega on Matterhorn üks ohvriterohkemaid mäetippe maailmas.
3. Kuna Madagaskar on juba nõnda kaua muust maailmast eraldatuna püsinud, liikus evolutsioon oma teid pidi ning enamikku saarel elutsevatest taime- ja loomaliikidest ei kohta kusagil mujal. Suurem osa Madagaskari vihmametsadest on nüüdseks küll maha raiutud, aga allesjäänud aladelt võib siiski leida 8000 kohalikku taimeliiki, üle 1000 ämblikuliigi ja umbes 300 konnaliiki.
4. Costa Ricas asuv Playa Ostionali randa ilmub enamikel kuudel aastas kuni 20 000 emast merikilpkonna. Kohalikud tunnevad neid Arribada („merelt saabunu“) nime all. See massiline kohale ilmumine kuulub aruka paljunemisstrateegia juurde ja midagi sarnast kohtab paljude loomaliikide seas. Oma viljastatud munad üheaegselt maha mattes loodavad emased, et suur arv tagab ohutuse – nii enda kui järeltulijate jaoks.
5. Krokodillid kütivad enamasti üksinda. Kuid Niiluse krokodillid teavad, kus gnuud jõgesid ületavad, ning on käitumist vastavalt kohandanud, et kõhutäit kindlustada. Nad peavad jahti suurema grupina, kogunedes ületuskohtadele ja oodates, kuni gnuud jõkke astuvad. Krokodillid üritavad leida kõige haavatavamaid isendeid, blokeerivad nende tee kaldani ja teevad neile lõpu peale.
6. Tohutute helklevate sardiiniparvede ainsaks kaitseks kiskjate eest on üksteisele lähemale nihkumine, moodustades „söödakerasid“, et neid segadusse ajada. Tihe pöörlev kalaparv ajab mõned röövloomad kimbatusse.
7. Kui kedrikuliigi Malacosoma disstria röövikud nagu eikuskilt välja ilmuvad, teevad nad seda stiilselt. Miljonid röövikud kooruvad tillukestest munadest üheaegselt ning puud ja põõsad kattuvad nende vingerdavate kehadega. Röövikud ümbritsevad end kaitsva siidkestaga. Nad õgivad end lehtedest täis ning naasevad kaitsekesta alla, kus linnud ja muud röövloomad ei pääse neile kleepuva siidi tõttu ligi.
8. Täiskasvanud isased kaelkirjakud elavad tillukestes karjades ja peavad üksteisega tihti lahinguid, eriti veel emaste ligiolekul. Nende võitlusviisiks on omalaadne kaelapoks, kus kaelaga antakse hoope ja pead kasutatakse taraanina. Hästi ajastatud hoop võib vastase pikali paisata ning mõneks ajaks teadvusetuks jätta.
9. Miljonid roosaflamingod saabuvad soodajärvele, et erakordseteks paaritustantsudeks valmistuda. Nad alustavad päid jõnksutades ja tiibadega veheldes, kuid peagi saab sellest sünkroniseeritud paraad. Marssivate flamingode grupid koonduvad suurtesse karjadesse, kes liiguvad nõnda pehmelt läbi vee, et tundub, nagu nad liugleksid või uisutaksid. Viimaks moodustuvad paarid – keegi ei tea kuidas – ning nad hakkavad pesitsema.
10. Kahekümnest miljonist nahkhiirest koosnev parv võib hirmu naha vahele ajada, kuid need lendavad pisiimetajad on pigem kasulikud olendid. Mehhiko kurdmokkade parved kuuluvad suurimate loomakogumite hulka meie planeedil ning neid võib ühesainsas koopas elutseda kümneid miljoneid. Sellised kolooniad vajavad eluspüsimiseks meeletutes kogustes toitu, kuid nende söögisedel koosneb vaid putukatest, kellest paljud on põllukahjurid.
Raamat: „Avasta imeline maailm“, Ajakirjade Kirjastus
http://www.raamat24.ee/avasta-imeline-maailm/
