Taaskasutus pole moeasi, vaid loomulik elu osa
„See, et paljud inimesed ostavad riided vaid ühekordseks kandmiseks, on uus nähtus, tekkinud alles viimastel aastakümnetel seoses rõivatootmise odavnemise ja massikultuuri pealetungiga. See omakorda on alla viinud rõivaste kvaliteedi. Mul endal on olnud üks siidpluus, mis enne seda oli mu ema peokleit ja veel enne seda mu vanaema ballikleit, mida vanaema kandis näiteks uusaastaballil 1939/1940 Estonias. Kahjuks ei tehta enam selliseid kangaid, mis nii kaua vastu peaksid.
Aga varasematel sajanditel, kui kogu kangakudumine ja õmblemine käis käsitsi, oli täiesti normaalne, et üks rõivaese – eriti mis puudutas pidulikke rõivaid – kestis mitu inimpõlve ja tütretütar võis pulmapäeval kanda sama pruutkleiti, mida oli kandnud vanaema. Asjade tegemisega nähti palju vaeva ja tehti väärtuslikku tööd, seetõttu osati neid ka hoida.“
Kas second hand on pigem trend, et leida „midagi huvitavat“ või on tegemist säästliku eluviisi, rohelise mõtlemise ning kokkuhoiuga?
Eve Piibeleht tõdeb, et laias laastus võib kasutatud kaupade klientuuri jagada kolmeks. „Ühed tõepoolest pooldavad säästlikku eluviisi ja seda sõltumata sissetulekust. Teised käivad kasutatud rõivaste kauplustest endale omanäolisi ja põnevaid rõivaid otsimas, hinda vaatamata. Kolmandatele on määrav just nimelt hind. Kindlasti ei nimetaks ma second-hand-kaubandust aga trendiks, sest paljud maailma taaskasutuspoed on töötanud juba üle kolmekümne aasta ja ka Eestis sai Humana mullu 10-aastaseks.“
Eve räägib, et Humana loodi 1970. aastate lõpus Skandinaavias eesmärgiga aidata maailma vaeseimate regioonide elanikkonda, kogudes selleks vahendeid jõukamate riikide elanikelt.
„Me ei mõtle tavaliselt sellele, et maailmas on miljoneid inimesi, kelle sissetulek on alla ühe euro päevas. Me ei mõtle sellele, et iga päev sureb nälga 16 000 alla viieaastast last. Me ei mõtle sellele, et me oleme ülirikkad, sest meie kraanidest tuleb puhas joogivesi – enamik inimesi maailmas toob joogivee kilomeetrite kauguselt ja kraani ei ole nad näinudki. Aga nad on samasugused inimesed nagu meie…“
Taaskasutuse peamine pluss on muidugi ületarbimise vähendamine, nendib Eve Piibeleht ja toob näite: ühe tavalise puuvillase T-särgi tootmiseks kulub 2-3 tonni puhast vett. Kui me suuname rõivaeseme taaskasutusse, selle asemel, et aina uusi valmistada ja osta, väheneb ressursside kasutamine. Puhas vesi on juba praegu meie planeedil suur defitsiit.
Enda eluviisidest rääkides nendib Eve, et püüab kombineerida säästlikku eluviisi ja tänapäevaseid mugavusi. Ta elab vanavanavanemate poolt 1936. aastal ehitatud majas ja on alles hoidnud nii mõnegi sugupõlvi kestnud mööblieseme.
„Hambapesu ja duši all käimise ajal keeran vahepeal kraani kinni ega lase puhast vett kanalisatsiooni joosta sellal, kui hambaid harjan või juukseid šampoonitan. Autota kahjuks maal elades hakkama ei saa, selles suhtes olen patune. Aga loomulikult olen endiselt rõivaste taaskasutuse austaja ja soovitan seda teistelegi, sest nii leiab palju põnevamaid ja kauakestvamaid asju kui ükskõik millisest kiirmoepoest!“
Inspireerivad vanad pitsid ja kangad
„Isetehtud ese kätkeb eneses alati suurt jõudu ja armastust,“ arvab Terje Talts, kes pooldab isetegemise kõikvõimalikke vorme ja materjalide taaskasutust. Kõik lähikondsed teavad, et neile üleliigne kribu-krabu on Terjele väärt kraam. „Vanaemade koltunud pitsidel on võrreldamatult suur väärtus, neis on „oma lugu“,“ usub noor naine.
Viimasel ajal viljelebki Terje vanaaegset ja romantilist stiili, kasutades oma loomingus vanu fotosid ja riidetükke, nööpe, huvitavaid paelajuppe ning õrnu pitse.
Terje hindab väga ka käsitöökeraamikat, mida samuti ise valmistab. Pole midagi maitsvamat kui kohv või tee, mis on serveeritud just sellises isetehtud, võib-olla veidi mõhklikuski tassis, millel on peal isiklik sõnum või meelepärane muster.
Kuna viimastel aastatel on kasvanud teadlikkus kile hävitavast mõjust keskkonnale, usub Terjegi, et tuleks vähendada kõikvõimalike pakendite ületootmist ja -tarbimist. Ise annab ta selleks oma panuse käsitsi õmmeldud kangakottide näol, mida valmistab vastavalt soovitud mõõdule ja stiilile. Eriti meeldivad Terjele Muhu kirkad lillemotiivid, mida ta tihti oma töödes kasutab.
Vanade kangaste taaskasutamise parim viis on Terje meelest aga neist mänguasjade õmblemine, lapsele on säärane spetsiaalselt tema jaoks tehtud karu või kass just kõige kallim kaisuloom. Siiani mäletab Terje väikest värvikirevat heegeldatud nukukest, mille valmistas talle ema.
Terjet inspireerib looma kõik ilus ja hea meie ümber ning soov teha midagi vajalikku. Ta armastab oma kodu väga ja tegeleb selle hubasemaks muutmisega pidevalt, ka kõik tööd valmivad tal koduses keskkonnas.
Tarbitakse sellepärast, et müüakse liiga palju
Moekunstnik ja disainer Luule Pakkas leiab, et inimesed tarbivad liiga palju ning seda eelkõige seetõttu, et müüakse liiga palju. „Kuna mood on äri, siis toodetakse teadlikult palju halva kvaliteediga asju, et need kiiremini katki läheksid ja kuluksid: siis ostaksid ning tarbiksid inimesed rohkem.“
Tema arvates tuleks olla ise leidlikum ning õppida väheste asjadega rohkem kombineerima. Kui kapis vedeleb mingi riideese, mis on ära tüüdanud, soovitab Luule selle ümber õmmelda või ära võtta/lisada mingi detaili – see lisab kohe asjale värskust ja uudsust.
Luule kodus Viimsis on esivanemateaegne mööbel nutikalt kombineeritud uudse ja nüüdisaegsega. Kahe lapse ema Luule korraldab Viimsi vallamajas lastele ja noortele stilistikaringi, milles õpitakse rõivaste modelleerimist ja disaini, ümberkujundamist ning õmblemist. Õmblemismaterjali saab Luule kas omaenese riidekapis seisvatest (vanadest) riietest või rõivatööstuse jääkidest, poes seisma jäänud või praaki läinud kaubast (Luule töötab Ivo Nikkolo poes müüjana – M. B.).
Kvaliteet on Luulele väga oluline, hoolimata sellest, et ta õmbleb asju ümber vanadest ning kasutatud riietest. „Seda enam on vaja õmmeldavale esemele anda juurde mingi uus hõng ning teha see äärmiselt kauakestvaks ja kvaliteetseks.“
Luulele meeldib luua just lastele, kuna lapsed on siirad ja ütlevad otse välja, mis meeldib ja mis mitte. „Täiskasvanud ei tea ise ka tihti, mida ja milleks nad tahavad.“
Luule julgustab inimesi rohkem usaldama ennast ja oma maitse-eelistusi. Mood ei ole ju midagi muud kui mingite inimeste kokkuleppeline valik, mis määratakse olema järgmise hooaja kevade või talve mood. „Mida loovam te olete, seda unikaalsemaks kujuneb ka teie riietus ning mida rohkem end usaldate, seda isikupärasem olla saate!“
Kasutatud riided
Kui teil on kapis seisvatest vanaks ja väikeseks jäänud riietest tüdimus, ent samas ei raatsi neid ka ära visata, siis on võimalik need viia taaskasutuspoodidesse, kus neid hea meelega vastu võetakse ning teinekord isegi vahetuskaubana mingi uus ese antakse.
Üheks tuntumaks selliste poodide ketiks on üle Eesti tegutsev Humana. Sealsetes müügipunktides on olemas spetsiaalsed annetuskastid, kuhu saab oma üleliigsed riided ära anda inimeste heaks, kes ise ei suuda endale riideid muretseda. See on lihtne ning praktiline viis kellelegi head teha.
Iga kuu tuleb Humana poodidesse uus kaup, mis kuu lõpupoole aina odavamaks hinnatakse.
