Ülekaalulisus selgub sageli juba lapsena

Inimese kalduvuse ülekaalulisusele saab välja selgitada lapseeas. USA teadlased jälgisid 7700 last alates lasteaiast kuni kaheksanda klassini. Lastest 12% oli rasvunud ja 15% ülekaalulised. Kaheksandas klassis oli juba 21% rasvunuid ja 17% ülekaalulisi.

Samal ajal jälgisid teadlased 6807 last, kes lasteaias ei olnud rasvunud ega ülekaalulised. Vanuses 5-14 eluaastat omandas ülekaalu või rasvus neist 12% (10% tüdrukuid ja 14% poisse).
Pooled lapsed, kes lasteaeda läksid rasvununa, olid seda ka teismeeas. Tähelepanuväärne on see, et 5% lapsi, kel lasteaeda minnes ei olnud liigset kehakaalu, olid lasteaia lõpus rasvunud.
Kõige suurem ülekaalulisuse hüpe toimub esimese kolme kooliaasta jooksul. 11.-14. eluaastani toimuvad väikesed muutused.
Kuidas aga kindlaks teha, kas inimene on ülekaaluline? Selleks on kehamassiindeks ehk kuidas inimese kehakaal vastab tema pikkusele.

Kehamassiindeks on kehakaal jagatud pikkuse ruuduga meetrites. Näiteks 170 cm pika ja 65 kilo kaaluva inimese kehamassiindeks on 65:(1,7×1,7) = 22,5.

Kehamassiindeks

alla 19 – alakaal.
19-24,9 – normaalkaal.
25-29,9 – ülekaal. Oht haigestuda ülekaalust põhjustatud haigustesse nagu diabeet ning südame-veresoonkonnahaigused.
30-35 - esimese astme rasvumine. Suur risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, kõrgesse vererõhku ja diabeeti.
35-40 - teise astme rasvumine. Haigestumisrisk kasvab veelgi.
40 ja rohkem - kolmanda astme rasumine, mis on eluohtlik.
AiF