Miks tekivad kõrvetised ja kuidas seda vaevust leevendada
See spetsiifiline kipitus, kibe või hapu maitse kurgus või kõrvetav valutunne, mis võib ulatuda ülakõhust kaelani, tekib siis, kui osa mao sisust, sealhulgas maohape voolab maost tagasi söögitorru. Nii saab juhtuda siis, kui mao ja söögitoru vahel paiknev sulgurlihas, mis reguleerib toidu sattumist makku ning hoiab seda maos, ei tööta korralikult.
Kõrvetisi tutvustaval internetileheküljel www.korvetised.ee selgitatakse: „Hape on vajalik toidu seedimiseks, maos ta kahjustusi ei tekita. Söögitoru limaskest on aga õrnem ja õhem ning seal tekitab hape ärritust. Väga tugeva ja pikaajalise ärrituse korral võib tekkida söögitoru põletik.“
Kõrvetisi võivad põhjustada ülesöömine, eriti enne magamaminekut; ülekaal, suitsetamine, surve maole: näiteks kitsad riided või teatud sundasendid, töötamine küürus või kummargil, eriti täis kõhuga, rasedus; teatud toidud ja teatud ravimid. Kõrvetiste tunne võib kesta mitu tundi ning süveneb sageli pärast sööki. Mõnikord tekivad kõrvetised täis kõhuga pikali heites või une ajal, kuna siis voolab maohape kergemini söögitorru.
Elukvaliteedi haigus
Ida-Tallinna Keskhaigla diagnostikakliiniku juhataja gastroenteroloog Toomas Kariis tõdeb, et kõrvetised on väga levinud. Inimesed on õppinud seda probleemi tähele panema ning kuna on teada, et kõrvetistele on ka leevendust, pöörduvad perearsti poole. Selle mure suudabki perearst enamasti lahendada.
Kariis nimetab kõrvetisi eelkõige elukvaliteedi haiguseks. Mis tähendab, et see on vaevus, millel ei pruugi olla inimese jaoks traagilisi tagajärgi, aga elamist segab see ometi. Näiteks on seetõttu sageli uni ja füüsilised tegevused häiritud.
Meditsiiniliselt on kõrvetised suhteliselt lihtne probleem, seda on arstil üsna kerge ka pelgalt kaebuste põhjal diagnoosida, samuti on teada, mida vaevuste vältimiseks teha või mitte teha ning on olemas ka ravimid vaevustest lahtisaamiseks või nende vähendamiseks. Ühed ravimid neutraliseerivad happesust söögitorus, teised vähendavad happe tootmist maos. Mõlemad on saadaval apteegi käsimüügis, nende lühiajalises tarvitamises ei leia doktor Kariis midagi halba. Näiteks võib kõrvetisi ette tulla närvilisemal eluperioodil, siis soovitab doktor küsida apteegist vastavaid ravimeid. Iga ajutise, harva esineva vaevuse pärast ei peagi arsti juurde minema. Kui aga vaevused korduma hakkavad, siis peab Toomas Kariis küll vajalikuks arstiga nõu pidamist, mitte ise endale „raviplaani“ koostamist.
Kõrvetised on tugevalt seotud elustiiliga. Tüsedatel tundub neid rohkem esinevat, aga ei saa ka öelda, et kõhnad nende käes ei kannataks. Mõnikord võib kõrvetisi põhjustada ravimite tarvitamisest tekkinud haavand või mao happesuse tõus.
Et kõrvetisi ei tekiks, on doktori esimene soovitus elada tervislikult ja olla mõõdukas. Kõhtu ei tohiks korraga väga täis süüa, eriti enne magamaminekut, aga ei tohi ka nälgida. Happe tootmine maos on pidev protsess, nälgides on happe kontsentratsioon maos kõrge, mao sisu sattumist söögitorusse võib ikka ette tulla ja kui nälginud inimesel satub osa mao sisust söögitorusse, on selles rohkem hapet. Maohappe ärritav toime söögitoru limaskestale vallandab kõrvetised.
Kui kõht on väga täis, siis lisandub rõhu komponent, mis suurendab ebamugavust: maos on ruumi vähe. Kui magu on väga täis, siis võidakse kergemini mao sisaldist üles pressida. Surve maole on ka põhjuseks, miks raseduse ajal esineb kõrvetisi sagedamini.
Terve elustiili hulka kuulub liikumine, ka tööpäeva jooksul. Kui istute päev läbi arvuti taga sundasendis, leidke vahepeal võimalus ennast veidi liigutada, kas või trepist käieski.
Reflukshaigus
Umbes 75 protsendil juhtudest on kõrvetised reflukshaiguse tunnuseks. Pikaajaline söögitoru limaskesta kokkupuude maohappega võib viia söögitoru limaskesta põletiku tekkeni. Kujunevad söögitoru limaskesta muutused võivad hiljem olla söögitoru vähi üheks tekkepõhjuseks, hoiatatakse internetilehel www.korvetised.ee.
Reflukshaiguse võimalikud tunnused lisaks kõrvetistele on ka neelamisraskused, hingamisteede vaevused, halb hingeõhk ja igemehaigused, hääle kähedus, kurgu- ja/või kõrvavalu. Reflukshaigus põhjustab erinevatel inimestel erinevaid vaevusi.
Haige, kellel kaasneb reflukshaigusega probleeme neelamisel, võib tunda kas ebamugavustunnet (düsfaagia) või valu neelamisel (odünofaagia) . Düsfaagiat kirjeldatakse kui tunnet, et toit jääb teel suust makku söögitorru kinni. Odünofaagia on terav rinnakutagune valu, mis tekib toidu neelamisel. Odünofaagia võib olla nii valulik, et patsient kardab süüa või pole võimeline sööma.
Reflukshaigusest põhjustatud rinnakutagune valu võib olla terav või tuim ning võib kiirguda kaela, kätesse ja selga.
Hingamisteede vaevused tekivad sellest, kui maost tagasi tõusnud mao sisu liigub nii kõrgele, et satub hingamisel kõrisse ja kopsu. Hingamisteede vaevuste hulka võivad kuuluda astma, krooniline köha, ärritusköha, pidev köhatamine ja bronhiit.
Suus võib reflukshaigus põhjustada süljeerituse suurenemist, igemete haigusi ning kaariest. Need on põhjustatud kokkupuutest maohappega. Vahel tekib ka halb hingeõhk.
Maohappe poolt põhjustatud kõrikahjustus võib tekitada hääle kähedust, kurgupõletikku ja
-valu, surve- või takistuse tunnet kurgus. Happest põhjustatud kahjustus võib tekitada ka kõrvavalu.
Umbes pooltel reflukshaigusega patsientidel esinevad öised kõrvetised. Muidugi on siis uni häiritud.
Doktor Kariisi sõnul pole reflukshaigus päris välja ravitav. Osatakse küll vähendada mao happesust, vastavate ravimite tarvitamisel sümptomid kaovad, aga ei suudeta hästi likvideerida probleemi – söögitoru alumise sulguri puudulikkust. Alati pole ka kirurgiline ravi piisavalt efektiivne ja et lausa eluohtlik see probleem ju pole, ei hakata enamasti lõikust ette võtma. Küll aga tehakse seda, et laparoskoobi kaudu paigaldatakse mao ülemisse ossa lisaõmblus, millega välditakse mao sisu sattumist söögitorru. Paljudel on sellest abi.
Kuigi suurel osal juhtudest on kõrvetised reflukshaiguse tunnuseks, viitavad nad mõnikord ka teistele haigustele, näiteks mõnele mao- või kaksteistsõrmiksoole haigusele. Sellepärast on vaja ikka arstiga nõu pidada, kui kõrvetisi on sageli.
Soovitused
Kõrvetisi tekitavad toidud on inimeseti erinevad. Sagedamini tekitavad vaevusi: rasvased ja/või vürtsised toidud, apelsinid, sidrunid, tomatid, sibul, kartulipuder, friikartulid, kartulikrõpsud, kartulisalat, makaronid, hapukoor, jäätis, rasvane kodujuust, šokolaad, võiküpsised, pähklid, koorene salatikaste, õli-äädikakaste, alkohol, kohv, tee, piparmünt. Doktor Kariis märgib, et reflukshaigusega on parem piima kui kohvi juua, piimal on vaevusi leevendav toime.
Kariisi sõnul peab toidusedel olema alati võimalikult mitmekesine. Kel kõrvetisi esineb, püüdku välja selgitada, milliste toitude söömise järel need tekivad ja neid siis vältida. Kõhtu väga täis süüa pole hea. Soovitav on süüa paar korda päevas sooja sööki.
Inimese enesetunne on heaks indikaatoriks, selle järgi saab otsustada, mida võib endale lubada ja mida mitte.
Kõrvetiste vähendamiseks:
• Sööge korraga vähe. Palju süües saab magu liiga täis ning seetõttu satub osa mao sisust tagasi söögitorru. Proovige süüa sagedamini ja vähem korraga.
• Pidage oma vaevuste kohta päevikut. See aitab välja selgitada jooke ja toitusid, mida tuleks vältida.
• Vältige vaevusi tekitavaid toite. Need on erinevatel inimestel erinevad.
• Ärge suitsetage. Suitsetamine lõõgastab söögitoru alaosas paiknevat sulgurlihast ning soodustab toidu tagasiheidet söögitorru.
• Hoidke kehakaal normis. Ülekaalulisus põhjustab lisasurvet maole ning aitab kaasa vaevuste tekkele.
• Vältige kitsaid rõivaid. Need põhjustavad survet maole ning süvendavad vaevusi.
• Ärge heitke kohe pärast sööki pikali. Pikaliheitmist ja kummardumist tuleks vältida kolme tunni jooksul pärast söömist.
• Tõstke voodi peapoolne ots ülespoole. See aitab magades vältida mao sisu voolamist söögitorru ning hoiab ära öiste vaevuste tekke.
• Jälgige, mis mõjutab teie vaevuste teket. Iga inimese vaevused on ainulaadsed ning võivad varieeruda vastavalt elustiilile.
Allikas: www.korvetised.ee