Enn Eesmaa tagasivaade 24.aprill: Trooja sõda ja Barbra Streisand
Enn Eesmaa vaatab igal tööpäeval Kuku raadio saates "Tagasivaade" kell 10.15 ajalukku ja meenutab, mille poolest on eilne, tänane või homne päev ajaloos eriline. Nüüd saavad tema mõtisklusi lugeda ka Elutark.ee lugejad.
Inimajaloo üks legendaarsemaid taplusi oli uskumuste ning Homerose kohaselt kümme aastat kestnud Trooja sõda, mille kangelaste hulka kuulusid kõigile veel täna tuntud Achilleus, Paris ja Hektor. Kõigist neist on juttu nii „Iliases“, kui „Odüsseias“. Paljude uurijate arvates toimus Trooja sõda kas kaheteistkümnendal või koguni kolmeteistkümnendal sajandil enne me kokkuleppelist ajaarvamist. On aga neidki teadlasi, kelle arvates Trooja sõda lõppes miinusmärgiga aastal 1184. Üldiselt on kokku lepitud, et see toimus kahekümne neljandal aprillil.
Seega just sel päeval ulmelised 3199 aastat tagasi tegid kreeklased teoks Ithaka valitseja Odysseuse kurikavala plaani, viisid Trooja müüride alla mere kaldale otsekui kingituseks hiigelsuure puust hobuse. Küllap mõtlesid troojalased välja, et kingitud hobuse suhu ei vaadata, jäid uskuma, et ründajad purjetasid tagasi koju, tirisid puuhobu koguni keset linna ning hakkasid ennastunustavalt oma nii-öelda võitu tähistama. Paraku ei võtnud troojalased tõsiselt preester Laokooni hoiatavaid ennustusi, läksid piduse peaga õiglaste und magama ning ei osanud aimatagi, et kreeklased tulid linnamüüride juurde vargsi tagasi. Hobusest aga väljusid sinna peitunud sõdalased, kes avasid Trooja väravad.
Kõik ülejäänu oli juba militaar-tehniline probleem, mis lahendati kahjutulede valguses niisama kiiresti kui veriselt. Traditsiooniliselt arvatakse, et Trooja sõja põhjustas kolme jumalanna, Hera, Athena ja Aphrodite naiselik kius ja kadedus, mille puhus lõkkele pahatahtlik Eris. Tema aga käitus tegelikult täies vastavuses oma tööülesannetega, oli Eris ju tülijumalanna. Olümposel oli neid rohkem, kui täna mõnes riigis ministreid. Ülemjumal Zeus oli kaval, ta sai aru, et juhul, kui tema ütleb, kes kolmest on kõige kaunim, saab ta automaatselt ülejäänud kahe verivaenlaseks. Seepärast tõi Zeus sisse demokraatia elemendi ning lasi kolmest kaunitarist kõige jumalikuma välja valida nii-öelda töötava rahva esindajal, karjasena üles kasvanud Parisel, kes aga tegelikult oli Trooja kuninga poeg Alexandros.
Priamos oli uskuma jäänud kohalikku selgeltnägijat, kes ennustas, et tema poeg põhjustab kunagi Trooja hävingu. Kuningas oli karm mees, ta käskis oma poja tappa. Otsuse täideviijaks määratud mees aga halastas poisile, tassis ta seljakotis oma koju ning kasvatas Parise üles. Kreeka keeles tähendab Paris seljakotti. Kuna Paris pidi oma otsuse teatavaks tegema õuna abil, võib seda puuvilja juba aegade algusest pidada inimkonnale mõnevõrra ohtlikuks. Mõelge või paradiisi aia peale. Parisele pakkusid kõik kolm jumalannat nagu öeldakse head ja paremat aga noormees otsustas Aphrodite kasuks, sest see kavalpea lubas Parisele kaasaks tegelikult küll juba abielus Helena, kes kuuldavasti oli toona maailma kõige ilusam naisinimene.
Barbra Streisandi puhul pole ta ilu just ülemäära rõhutatud, kuigi arvan, et tõeliselt inetuks ja õnnetuks on naisi tavaliselt meeste hoolimatus teinud. Täna seitsmekümne kolme aasta eest Brooklynis sündinud Barbara Joan Streisandi on jumaldatud ta erakordselt ilusa, jõulise ning suure ulatusega lauluhääle tõttu. Siinkohal ütlen juba ette, et Barbarast sai ühte tähte ära jättes Barbra mitu aastat hiljem, kuid sellest veidi allpool. Juba kaheaastasena kaotas Barbara surma läbi oma isa.
Ta emal oli kaunis sopranihääl ning Diana Streisand olevat tõsiselt kaalunud lauljakarjääri. Hiljem sai temast sekretär ja raamatupidaja ühes koolis. Barbra Streisandi üle tuntakse erilist uhkust Poolas ja Ukrainas, sest Galiitsia aladelt olid pärit ta isapoolsed vanavanemad, emapoolsed aga tulid Uude Maailma Venemaalt, kus vana oli rohkem, kui uut. Pärast isa surma elas perekond üsna vaeselt. Staar on sageli öelnud, et, kui tahtis ema lähedust anti talle süüa. Tagantjärele mõeldes see oligi armastus, ainult teises vormis. Barbaral on vanem vend, kasuisa tütrest aga sai Barbara poolõde Joslyn Kind. Muide temagi on hea laulja, kellega koos ta kuulus poolõde esines paari aasta eest oma Euroopa turneel Barbra Streisand LIVE. Barbara kaunist häält pandi loomulikult üsna varakult tähele ning teismelisena laulis neiu juba New Yorgi klubides ja tegi kaasa väikeste teatrite etendustes.
Ema esialgu tütre laulmisi ei toetanud, kuid kolmeteistkümnelt olid lapse võimed juba sedavõrd ilmsed, et ema nõustus Barbara lauljakarjääriga. Ometi MGM-i plaadistuudios toimunud prooviesinemine kohest edu ei toonud. Siis vaimustus Barbara teatrist. Ta lemmikuiks olid Eleanora Duse ja Sarah Bernhardt, keda ta kunagi näha ei saanud ning meilegi paljudest teleseriaalidest tuntud Susan Strasberg, kelle mängu Broadway näidendis „Anne Franki päevik“ tulevane laulustaar lausa imetles. Barbarast sai kohalik kuulsus pärast esinemisi Greenwichi lesbiklubis.
Temast oldi mitmel põhjusel vaimustuses, kuid ennekõike äratas tähelepanu siiski noore naise hääl. Toona otsustaski noor laulja oma eesnime veidi lühendada. Barbra on alati olnud hea suhtleja, oma laulude vahele rääkis ta mõne loo, kasutas Brooklyni kõnemaneeri, mis kõigile meeldis. Mõni agaram võrdles Barbrat juba siis Judy Garlandi ja Lena Hornega. Karjäär hakkas kiiresti ülesmäge kulgema kevadel 1962, mil Shuberti teatris Broadwayl esietendus muusikaline komöödia „Seda sa ei saa hulgimüügist“. Barbra armus oma lavapartnerisse, toona alles lavatee alguses olnud Elliot Gouldi.
Nad kolisid peagi kokku, Barbra kandideeris oma esimese suurema osaga Tony auhinnale, võitis aga New Yorgi kriitikute maineka preemia. Ning kõige lõpuks ilmus poodidesse menukast lavastusest tehtud heliplaat, mis säilitab tänase päevani Barbra Streisandi esimesi laulusalvestusi. Uut lavaannet kutsuti paljudesse telesaadetesse, kaasa arvatud need kõige kuulsamad – Johnny Carsoni, Bob Hope’i ja Ed Sullivani šõud, kus Barbra tõestas, et maailm on rikastunud uue särava isiksuse ja võrratu lauljaga. Barbra Streisandi esimene kauamängiv heliplaat teenis otsekohe kolm ihaldatud Grammy auhinda. Esimesele järgnesid peagi teine ja kolmas, mis tegid temast USA kõige menukama naislaulja juba aastal 1963. Viis aastat hiljem esilinastus Barbra Streisandi esimene film „Naljakas tüdruk“, mida vanemad kuulajad kindlasti tänagi veel mäletavad. Fanny Brice’i rolli eest teenis Barbra oma esimese Oscari. Kiiresti järgnes „Hello, Dolly“ ning paari aasta pärast „Sellised me olime“ koos Hollywoodi superstaari Robert Redfordiga. Oma teise Kuldmehikese võitis Barbra Streisand laulu „Evergreen“ esitamise eest filmis „Täht on sündinud“, milles ta ise peaosa mängis.
Kokku on Barbra Streisand lisaks kahele Oscarile saanud veel 5 Emmyt, 11 Kuldgloobust, 10 Grammy preemiat, lisaks ka Tony auhinna. Sellele saavutusele on vähestel midagi võrdväärset vastu panna. Barbra Streisandi elektroonilise kodulehekülje andmetel on ta heliplaate müüdud umbes 70 miljonit, neist ligi 52 jõudsid Kuldseteni, seda saavutust on ületada suutnud vaid Elvis Presley. Kolmkümmend üks Streisandi plaati tõusid plaatina ning koguni 13 multi-plaatina tasandile, mida ükskõik kellel on erakordselt raske isegi ette kujutada. Mida tõeline superstaar täna teeb? Ta on teist korda abielus, praegugi tuntud näitleja Josh Broliniga, kes muuhulgas tegi kaasa meilgi nähtud seriaalides „Castle“ ja „Kaitsjad“.
Esimesest abielust sündinud poeg Jason Gould on täna neljakümne üheksa aastane, kuid ekraanilt paraku kadunud. Barbra Streisandi seni viimane näitlejatöö oli kolme aasta eest filmis „Süütunne“, produtsendi ja lavastajana valmistub ta filmiks, mis räägib tuntud näitlejast ja stsenaristist Erskine Caldwellist. Seni on Streisand lavastanud kolm filmi, neist viimane „Kahe näoga peegel“ esilinastus küll juba 19 aastat tagasi. Päris peeglitest ei pea staar juba aastaid eriti lugu. Vanasti nad olid tõesti ka kuidagi kvaliteetsemad. Meenutust Barbra Streisandist sobib lõpetama üks ta paljudest lausungeist, mis olgu õpetuseks kõigile, kes inimestele esineda kavatsevad. Ükskõik kas lauldes, tantsides või rääkides. Staari arvates on tõe parimaks baromeetriks publik.
Enn Eesmaa „Tagasivaade“ Kuku raadios E-R kell 10.15 ja 18.15
